Kuidas teha edukaid dividendiinvesteeringuid?

Heade majandustulemuste korral teenivad ettevõtted kasumit. Selle kasutamiseks on neil mitu võimalust: investeerida äritegevuse kasvu, hoida reservina tulevikuks või maksta sellest omanikele dividende.

Dividendid on üldjuhul rahalised, kuid esineb ka näiteks aktsiadividende ehk omanikud saavad raha asemel uusi aktsiaid. Ajaloos on omanikele dividendidena pakutud ka näiteks ettevõtte tooteid, kuid tänapäeval on sellises vormis dividendid väga haruldased.

Dividendiaktsiad sobivad hästi investorile, kes soovib oma investeeringutelt saada regulaarset rahavoogu. Samas tuleb arvestada, et kuna dividende välja makstes jääb ettevõttesse edasisteks investeeringuteks selle võrra vähem raha, ei pruugi suure dividendi maksjate aktsiad majanduse kasvades hinnas nii palju kerkida kui kasvuettevõtete aktsiad, kes dividende ei maksa. Teisalt, majanduse madalseisu ajal on dividendiaktsiad varem paremini hinda hoidnud ning investoritele dividendidena ka jooksvat tulu pakkunud.

Aktsionär võib saada ka erakorralist dividendi, kuid dividendiaktsiateks peetakse siiski regulaarseid maksjaid. Dividendide maksmise sagedus võib suurel määral erineda. Kui Eesti, Skandinaavia ja muu Euroopa ettevõtted maksavad dividende üldjuhul kord aastas, siis USA ja Ühendkuningriigi ettevõtetel on tavaks maksta kvartaalseid dividende, vahel ka igal kuul või poolaasta tagant. Lisaks aktsiatele võivad dividendi maksta börsil kaubeldavad fondid (ETF-id) ja muud investeerimisfondid. Millega arvestada, et teha edukaid dividendiinvesteeringuid?

Reinvesteeri saadud dividende

Levinud soovitus dividendiinvestorile on laekuv dividend taasinvesteerida – suunata see omakorda tulu teenima. Selleks võib osta sama või teise ettevõtte aktsiaid või paigutada raha muul tootlikul viisil, näiteks investeerimisfondidesse, hoiusele, võlakirjadesse, laenudesse või kinnisvarasse.

Edasi investeerides hakkab teenitud tulu omakorda tulu teenima ning pikemat aega nii toimides märkab investor ka liitintressi efekti, mis on kauakestvalt väga hea jõukuse kasvataja.

Mis on dividendimaksjate kõrgliiga?

Kvaliteedimärgina võib välja tuua ettevõtete liigitamise dividendimaksjate kõrgliigasse. Levinud mõiste on dividendiaristokraadid, mida kasutatakse S&P 500 indeksisse kuuluvate ning vähemalt viimase 25 aasta jooksul järjepidevalt dividende maksnud ja kasvatanud ettevõtete kohta. Dividendikuningateks nimetatakse aga ettevõtteid, kes on seda teinud lausa 50 aasta jooksul. Ettevõtteid, kes pole aastate jooksul dividendide maksmist katkestanud ega dividende langetanud, leiab ka mujal kui USA-s, näiteks Skandinaavia või muu Euroopa turul. Rootsi parimatest dividendiaktsiatest tegime just ülevaate, mille leiad siit.

Dividendiaktsiate kõrgliigasse kuuluvate ettevõtete aktsiad ei pruugi olla soodsa hinna ega kõrge dividendimääraga, kuid neid ettevõtteid eelistades on investori portfellil väiksem dividendide kaotamise või kärpimise risk. Lisakindlust annab teadmine, et tegu on küpsete suurte äridega, millel on laias maailmas tuntud bränd ja pikaajaline kogemus.

Dividenditootlus ja dividendilõks

Dividendiaktsiate peamine iseloomustav näitaja on dividenditootlus või -määr, mis on aastase dividendi protsentuaalne osakaal aktsiahinnast. Näiteks kui ettevõte on maksnud viimasel neljal kvartalil dividende vastavalt 2, 2, 2 ja 3 eurot ning aktsia hetkehind on 200 eurot, siis jooksva hinna suhtes on aastane dividenditootlus 4,5%. Juhul kui investoril on aktsia juba portfellis, tasub dividenditootlust arvutades leida dividendimäär ka enda soetushinna suhtes, mitte ainult aktsia hetkehinda arvestades. Võttes aluseks siinse näite: kui investor on ostnud aktsiaid hinnaga 150 eurot, siis soetushinna suhtes on dividenditootlus 6%.

Mida kõrgem on dividenditootlus, seda rohkem investor investeeringult teenib. Samas on oluline mitte sattuda dividendilõksu. Kui tegevussektorite ja ettevõtete kaupa  ongi dividendimäärad erinevad, siis liiga kõrge määr (näiteks üle 10%) võib viidata riskile, et ettevõte vähendab tulevikus dividende. Lisaks võib dividendikärpimise järel aktsiahind langeda, kuna turg hinnastab dividendiaktsiad uue dividendi suuruse järgi – selliselt teenib investor vähem dividende ning saab investeeringult ka kapitalikahju.

Näiteks 30 aastat kasvavat dividendi pakkunud telekommunikatsiooniettevõte AT&T pidi 2022. aastal väljamakset kärpima ligikaudu poole võrra, kuna liiga suur võlakoorem ei lubanud senisel moel jätkata. Enne kärpimist oli dividenditootlus ligikaudu 8%. Rootsi börsil olev kinnisvaraettevõte Castellum pakkus tõusnud intressimäärade tõttu 2022. aastal varasemaga võrreldes oluliselt vähem dividende, tänavu ei maksa neid aga üldse. On ka teistsuguseid näiteid. AT&T-ga sarnases olukorras energiahiid ExxonMobil suutis tõusnud nafta- ja teiste energiahindade abil siiski kõrget võlataset vähendada ja aristokraadistaatuse säilitada.

Jälgida tasub ka väljamaksemäära

Kõrge dividendimääraga aktsiate korral tuleb endale selgeks teha, mis on sellise määra põhjused. Teisalt ei tohiks pikaajaline investor kohe välistada ka madalama dividendimääraga aktsiaid, sest vahel veidi kõrgema hinnaga (ja seetõttu madalama dividendimääraga) ettevõtted võivad pikaajaliselt stabiilsete ja kasvavate dividendidega olla siiski head paigutused.

Dividenditootlusega koos peaks vaatama väljamaksemäära (dividend payout ratio), mis sisult näitab, kui suur osa ettevõtte puhaskasumist makstakse dividendidena välja. Suurem väljamaksemäär võib esmapilgul tunduda investorile ahvatlev, liiga kõrge väljamaksemäär ei pruugi aga olla jätkusuutlik. Näiteks 25% väljamaksemäär viitab, et ettevõte on võimeline ka väiksema puhaskasumi korral dividendidega jätkama, samuti on varu dividendide tõstmiseks.

Väljamaksemäär 75% võib aga olla ettevõttele juba üsna koormav, sest võib aeg-ajalt tekitada juhatusele kiusatuse kasutada laenuraha, et saavutada või säilitada kõrged dividendinäitajad, täiendav laenukapital on aga ettevõttele lisarisk ja -kulu. Dividendi väljamakse määr üle 100% viitab juba erakorralistele dividendimaksetele, sest pikaajaliselt pole võimalik omanikele rahalist väljamakset teha rohkem, kui ettevõte teenib.

Mida tähendavad ex-date ja maksepäev?

Investori rõõmupäev on maksepäev (payment date), mil dividendid aktsionäri kontole laekuvad. Väga oluline kuupäev on ka dividendi ex-date. See on kuupäev, millele eelnevatel päevadel ostetud aktsiad omavad õigust maksepäeval dividende saada. Alates ex-date’i päevast aktsiaid ostes enam dividendiõigust ei ole, olgugi et maksepäev on alles tulekul. Maksepäeva kohta  tasub Eesti investoril arvestada ka seda, et välismaiste aktsiate korral võivad rahvusvahelised kanded aeg-ajalt mõne päeva kauem võtta, seega alati ei pruugi dividendid kontole maksepäeval laekuda.

Kui tekib mõte, et võiks aktsiad osta enne ex-date’i, saada dividendide õigus ning müüa ex-date’il aktsiad maha, siis puhtalt sellega raha ei teeni. Ex-date’i järel on aktsia väärtus sisuliselt dividendi võrra väiksem ning turuosalised enamasti reageerivad ka vastavalt ehk aktsiahind kukub dividendi võrra. Pikaajaline dividendiinvestor aga selle pärast muret tundma ei pea, sest dividendi ulatuses hinna languse mõju ajapikku hajub.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.