Kuidas töötavad jätkusuutlikud (ESG) investeerimisfondid?
Hoolimata sellest, et väärtustesse investeerimine on suhteliselt uus kontseptsioon, muutuvad eetilisus, sotsiaalne vastutustundlikkus ning jätkusuutlikkus äritegevuses aina olulisemateks kaaluteguriteks, mis järjest tugevamalt määravad ettevõtete eduvõimalusi.
Tänavu, 2021. aastal, prognoositakse jätkusuutlikele investeerimisfondidele, mida juhitakse vastavalt keskkonnamõjudele, ettevõtte vastutustundlikkusele ning headele juhtimistavadele, tõelist õitsenguaega. Seetõttu on praegu sobiv hetk selgitada, kuidas jätkusuutlik investeerimine toimib ning kuidas ehitatakse jätkusuutlikke investeerimisfonde.
Kolm kriteeriumit
Vaatamata sellele, et investeeringuid tõlgendatakse jätkusuutlikena erinevate näitajate alusel (asjakohased kriteeriumid võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed), otsustatakse fondi jätkusuutlikkus reeglina selle alusel, kas investeering vastab keskkondlikule, sotsiaalsele ja juhtimistavadega seotud kriteeriumitele.
Keskkonnakriteeriumite osas võtavad fondid arvesse seda, kuidas antud ettevõte püüab keskkonna saastatust vähendada: näiteks loodussõbralikemate pakendite abil või energiasäästlikke tegevusjuhiseid kasutades. Kriteeriumid võivad varieeruda ja isegi kui ettevõtte tulemusnäitajad ei ole hetkel turul parimad, omistatakse teatud kaal ka ettevõtte saastetaseme või ökoloogilise jalajälje vähendamiseks seatud eesmärkidele. Asjakohased lahendused võivad olla lihtsad, kuid need aitavad märkimisväärselt parandada finantstulemusi. Näiteks on H&M vähendanud oma energiakulusid 10 protsendi võrra, asendades oma vanad elektripirnid lihtsalt uute ning tõhusamatega. Selle tulemuseks on madalamad kulud ning konkurentsieelis teiste ettevõtete ees.
Ettevõtte vastutuse kriteeriumite raames arvestatakse, kuidas ettevõtted sotsiaalsete väljakutsetega toime tulevad ning mil määral aitab see kaasa kogu ühiskonna heaolule. Heade juhtimistavade hindamine on seotud ettevõtte juhtimise, töötajate võrdsete õiguste ja läbipaistvuse tagamisega.
Pärast eelmainitud kriteeriumite alusel ettevõtte hindamist on fondijuhtidel parem otsustada, kas ettevõttesse tasub investeerida või mitte.
Kaasaegse jätkusuutlikkuse juured on Rootsis
Esimesed kaasaegsed investeerimisfondid loodi Hollandis juba 18. sajandil ja sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine hakkas levima umbes sajand hiljem. Arvatakse, et selliste investeeringute üks teerajajatest oli Ameerika Ühendriikide metodistlik liikumine, mis innustas 18. sajandi inimesi loobuma investeeringutest alkoholi- ja tubakatoodete tootmisse ning hasartmängu ettevõtetesse. Aegamööda selliste näidete arv kasvas. Näiteks Vietnami sõja ajal tekkis Ameerika Ühendriikides üliõpilasliikumine, mis kutsus üles loobuma kaitsetööstuse investeeringutest ülikoolide hallatavates fondides.
Tänapäeval kasvab jätkusuutlikkuse mõju investeerimismaailmas aina suuremaks. See trend on kanda kinnitanud ka teadlaste hulgas, kelle hinnangul võivad jätkusuutlikult investeerivad ettevõtted tuua investoritele rohkem kasu kui investeeringud, mis ei ole kestlikud. Rootsi Blekinge Instituudi teadlased olid tänapäevaste jätkusuutlike strateegiliste investeeringute eestvedajate seas, märkides ühes 2000. aasta väljaandes, et jätkusuutliku tuleviku poole püüdlemine võib ettevõtete jaoks saada esmatähtsaks eesmärgiks. Lisaks ennustavad teadlased, et pikemas perspektiivis jätkusuutlikud ettevõtted saavutavad teiste ettevõtete ees konkurentsieelise ja on väliste riskide suhtes vastupidavamad.
Ka COVID-19 pandeemia on kannustanud investoreid otsima võimalusi riskide maandamiseks, seda nii väärtuspõhistel kui ka rahalistel põhjustel. 2020. aastal ületas jätkusuutlike fondide portfell esimest korda 1 triljoni dollari piiri. Jätkusuutlike fondide hinnanguline väärtus viis aastat tagasi moodustas vaevu poole selle praegusest väärtusest. USA kuulus investeeringute haldamise ettevõte BlackRock prognoosib, et jätkusuutlike fondide väärtus kahekordistub aastaks 2028.
Swedbank on jätkusuutlikkuse valdkonnas juhtpositsioonil
Swedbank grupp on omakorda üks jätkusuutlike fondide eestvedajaid. Eelmisel aastal lõi fondivalitseja Swedbank Robur maailma esimesed Pariisi kliimakokkulepet järgivad investeerimisfondid, mille reeglid põhinevad 2015. aastal Pariisis sõlmitud rahvusvahelisel kliimamuutuste vastu võitlemise kokkuleppel.
Aastaks 2025 on kõik Swedbank Roburi fondid Pariisi kokkuleppega täielikult kooskõlas, mis tähendab, et kõik panga investeerimisfondid (koguväärtus hetkel üle 100 miljardi dollari) investeerivad ainult ettevõtetesse, mille heitkogused on juba alla turu keskmise ning mis vähendavad heitkoguseid edaspidigi vähemalt 7 protsenti aastas.
Jätkusuutlikkuse eesmärkide olulisus nähtub ka riigipeade tegevusest. USA president Joe Biden allkirjastas akti, mille alusel ühinetakse uuesti Pariisi kliimamuutuste kokkuleppega. Lisaks on USA seadnud eesmärgi saavutada aastaks 2050 riigis kliimaneutraalne majandus, järgides nii Euroopa Liidu juhtide seatud eesmärki saada esimeseks kliimaneutraalseks mandriks. Isegi paavst Franciscus on juba pikka aega avaldanud toetust jätkusuutlikele ettevõtmistele kõikjal maailmas.
Läbipaistvuse suurendamiseks kaalutakse ka ettevõtetele täiendavate nõuete seadmist. Euroopa Liidus on kavas seada ettevõtetele kohustus mõõta ja avalikustada, kuivõrd vastavad nende investeeringud jätkusuutlikkuse nõuetele. Nii on ettevõtetel kergem äripartnereid valida ning investoritel lihtsam investeeringuid teha.
Seega ei suurene mitte ainult investeerimisvalikute hulk, vaid ka finantsturgude läbipaistvus, millest saavad kasu kõik finantsturu osalised.
