Mida teada aktsiate tagasiostust

Aeg-ajalt teatavad börsifirmad enda aktsiate tagasiostmisest. Miks ettevõtted seda teevad ning kuidas peaks investor sellesse suhtuma?

Kui ettevõte tuleb börsile, pakub ta avalikkusele enda aktsiaid. Kasvamiseks on pidevalt vaja uut kapitali, seega emiteeritakse aktsiaid juurde. See tähendab seda, et toimub nö lahjendamine (ingl k. dilution), mille tulemusel väheneb iga aktsiaid mittemärkinud aktsionäri osalus ettevõttes. Kuid börsifirmadele on see üks tavalisemaid viise raha kaasamiseks.

Aktsiate tagasiost toimib aga vastupidiselt. Selle käigus investori osaluse suurus kasvab ehk aktsiate arv väheneb. Ettevõtted ostavad enda aktsiaid tagasi mitmetel põhjustel. Näiteks usuvad nad, et nende aktsiahind on alahinnatud või soovitakse aktsiate tagasiostuga dividendi kõrval investoritele lisaväärtust pakkuda.

Maksude mõttes on ettevõttele aktsiate tagasiost selgelt palju efektiivsem kapitali tagastus, kui dividendide välja maksmine.

Edukas tagasiostja AutoZone

AutoZone’i puhul on tegemist USAs autovaruosasid müüva ettevõttega, mis pole kunagi dividendi maksnud. Ka käibe kasv pole ettevõttel kiire olnud, ulatudes viimase 10 aasta jooksul keskmiselt umbes 7%-ni aastas. Vaatamata sellele, on 10 aasta jooksul tõusnud AutoZone’i aktsia aastabaasil peaaegu 20%, ületades tootlusega isegi S&P500 indeksi. Kuidas on see saavutatud?

Kuigi käive on 10 aastaga kasvanud keskmiselt 7% aastas, on ettevõtte EPS (earnings per share ehk kasum aktsia kohta) kasvanud sama ajaga keskmiselt 18% aastas.

AutoZone on edukalt kasutanud ära aktsiate tagasiostu mõju. Aastakümnete jooksul on ta kulutanud miljardeid dollareid enda aktsiate tagasi ostmiseks. Võrreldes 1998 aasta aktsiate arvuga, oli ettevõte eelmise aasta lõpuks ostnud tagasi 86% enda aktsiatest. Kuna AutoZone’i aktsiate arv tagasiostude tõttu väheneb igal aastal, suureneb EPS ja see on üks põhjuseid, miks aktsial on nii hästi läinud.

Aktsiate tagasiostu on aastate jooksul edukalt ära kasutanud näiteks ka sellised ettevõtted nagu Domino’s Pizza, Assured Guaranty, Primerica ja Union Pacific.

Oluline pole, kui palju ettevõtted ostavad aktsiaid tagasi, vaid kui efektiivsed nad selles on. Võtame näiteks Alphabet´i, mis kulutab üüratuid summasid aktsiate tagasiostuks, aga mille aktsiate arv börsil ei ole aastatega kiirelt vähenenud. Põhjus on selles, et Alphabet maksab oma töötajatele kompensatsiooni aktsiates ning peab seetõttu uusi aktsiaid emiteerima. Aktsiate tagasiost tähendab Alphabetile seda, et peab turult tagasi ostma juba välja jagatud aktsiaid.

Efektiivne tagasiostja

Efektiivsetel tagasiostjatel on kolm ühist tegurit. 1) P/E suhe alla 20. 2) Järjepidev vaba rahavoog. 3) Vähe lisaemissioone ja vähe aktsiapõhiseid kompensatsioone.

Enda portfellis tasuks heita pilk peale ettevõtete käibel olevate aktsiate arvule (shares outstanding) ja mis suunas see näitaja liigub – kas üles või alla.

Aktsiate tagasiostud on ka kriitikat saanud

Aktsiate tagasioste on kritiseeritud ja ette heidetud, et ettevõtted võiksid vaba raha kasutada näiteks uute toodete arendamiseks või investeerida seda põhitegevusse, mis pikaajaliselt looks ka aktsionäridele väärtust juurde.

Näiteks kui USAs oli American Airlines pankroti äärel ning seisis silmitsi 19 miljardi dollarilise võlakoormaga, siis selle asemel, et võlga tagasi maksta, otsustas ettevõte oma aktsiaid turult tagasi osta.

Eelmisel kümnendil ostis Hewlett-Packard tagasi 47 miljardi dollari väärtuses enda aktsiaid. HP, kes tegutseb sektoris, kus innovatsioon on ülioluline, otsustas selle raha paigutada hoopis aktsiate tagasiostu.

Samuti on kritiseeritud USA ettevõtteid selle eest, et aktsiate tagasiost tõstab ettevõtte kasumit aktsia kohta (EPS), mis omakorda on seotud erinevate juhtkonna boonustega.

S&P 500 suurimad tagasiostjad 2022

• Apple 90 miljardit USD

• Alphabet 70 miljardit USD

• ExxonMobil 50 miljardit USD

• Microsoft 28 miljardit USD

• Meta Platforms 25 miljardit USD

(Andmed: Bloomberg)

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui kahandada.