Miks läheb vähem ettevõtteid börsile?
Üha vähem ettevõtteid läheb börsile, kuna leitakse teistsuguseid alternatiive.
Väikesed ja arenevad ettevõtted leiavad kasvamiseks vajalikke vahendeid väljaspool börsi ja seda isegi parematel tingimustel. Börsile tulekuga kaasnevad kindlad reeglid ning igale ettevõttele ei pruugi need alati sobida. Seetõttu eelistavad ettevõtted raha kaasamiseks pöörduda enne riskikapitali, ühisrahastuse või investeerimisfirmade poole.
Eriti paistab see silma Ameerika Ühendriikides, kus praegu on börsil vähem ettevõtteid, kui aastal 1975. Enne internetimulli lõhkemist 1997. aastal, oli USAs üle 7500 börsifirma, eelmise aasta lõpus oli neid 3600. Ettevõtteid lahkub börsilt rohkem, kui juurde tuleb ning peamiseks põhjuseks on olnud ühinemised ja ülevõtmised. Arvestades riigi suurust, rahvaarvu ning majanduse arengut, oleks normaalne näitaja see, kui USA börsidel oleks vähemalt 5000 ettevõtet rohkem kui praegu.
Aga Eestis?
Tallinna börsi põhinimekirja lisandub uusi ettevõtteid harva, börsi alternatiivturul, mis on mõeldud kasvuettevõtetele, on praeguse seisuga üks Eesti ettevõte. Samas ühisrahastuse kaudu kaasavad ettevõtted pidevalt kapitali. Üks viimase aja parimaid näiteid on jäätisetootja La Muu, mis kaasas Funderbeami kaudu lühikese ajaga 600 000 eurot. Ja taoline raha kaasamine on väikefirmade seas muutunud üha populaarsemaks.
Miks pole börs esmavalik?
Columbia Business Schooli uuringust selgub, et börs sobib sellistele ettevõtetele, millel on palju materiaalset põhivara (tangible assets) nagu tehased, seadmed, tootmismaa, sõidukid, jms. Börs aga ei sobi niivõrd ettevõtetele, millel enamus varast on immateriaalne (intangible assets) nagu patendid, kaubamärgid, kasutusõigused, lepingud, litsentsid, jms. Immateriaalne vara on paljudele ettevõtetele muutunud konkurentsieeliseks ja selle avalikustamisel on teistel seda lihtne kopeerida. Näiteks tehast on keeruline varastada, ideed mitte.
USAs on börsifirmade vähesuse põhjuseks toodud ka regulatsiooni Sarbanes-Oxley (SOX) akt jõustumist 2002. aastal, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete raamatupidamise läbipaistvust. Sellega loodeti vältida olukorda, et börsile satuvad taaskord sellised firmad nagu WorldCom või Enron. SOXi tõttu on aga ettevõtete kulud välisaudiitoritele kasvanud kuni 6 korda.
Kas börsi polegi enam vaja?
Võiks ju mõelda, et milleks veel börsi on vaja, kui ettevõtted nii USAs, kui ka Eestis saavad raha kaasata teiste allikate kaudu. Kuid börsile jõudmine on ettevõttele kvaliteedimärk, sest läbitud on pikk regulatsioonide kadalipp ning mitte igaüks ei pääse börsile. Samuti pakub börs suurepärast väljumiskohta esialgsetele investoritele. Kuna börs pole aga ettevõtetele enam esmavalik raha kaasamiseks, tuleb investoritel leppida sellega, et börsile jõuavad üha vanemad ja suuremad ettevõtted.
