Varjatud lõks võlakirjades: miks võib tootlus enne tagasikutsumist investorit üllatada
Paljud, kes astuvad esimesi samme võlakirjaturul, kipuvad tihti eksima ühe lihtsa põhitõe vastu, mis hiljem võib valusalt kätte maksta. Nimelt ei arvesta nad, et võlakiri võidakse varem tagasi kutsuda ja see omakorda mõjutab tootlust.
Kupongimäär vs. tootlus
Kupongimäär näitab, kui palju võlakiri maksab intressi aastas oma nimiväärtuse (ingl par value) suhtes. Näiteks võlakiri nimiväärtusega 1000 eurot ja 10% kupongiga maksab igal aastal 100 eurot intressi. Kupongimäär on fikseeritud kogu võlakirja kehtivuse ajaks.
Tegelikkuses ei osta investorid võlakirju tavaliselt täpselt nimiväärtusega, kui tegemist pole just esmamärkimisega. Turuhinnad kõiguvad koos intressimäärade ja krediidiriski muutustega – ning just siin tuleb mängu tootlus.
Tootlus tähtajani (ingl yield to maturity, YTM) näitab, millist aastast tootlust investor teenib, kui ostab võlakirja tänase hinnaga ja hoiab seda lunastamiseni. Arvesse võetakse nii kupongimakseid, võimalikku kasumit või kahjumit ostuhinna ja tagasimakse vahelt kui ka raha ajaväärtust.
Preemiaga vs. diskontoga ostmine
Kui turu intressimäärad langevad, muutuvad vanemad kõrgema kupongiga võlakirjad väärtuslikumaks ja hakkavad kauplema üle nominaali – ehk preemiaga. Sellisel juhul on investori tegelik tootlus väiksem kui kupongimäär, sest ta maksab eespool näiteks toodud võlakirja eest rohkem, kuid saab tagasi endiselt ainult 1000 eurot võlakirja kohta.
Kui intressimäärad tõusevad, muutuvad madalama kupongiga võlakirjad vähem atraktiivseks ja hakkavad kauplema alla nominaali ehk diskontoga. Siis on investoril võimalik teenida kõrgemat tootlust, sest lisaks kupongimaksetele teenitakse kapitalikasumit – võlakiri ostetakse odavamalt ja tagastatakse kallimalt.
Seega kupongimäär näitab, kui palju võlakiri maksab intressi, ning tootlus näitab, kui palju investor tegelikult teenib vastavalt tänasele turuhinnale.
Kui emitent kutsub võlakirja varem tagasi
Mõned võlakirjad on lunastatavad enne tähtaega (ingl callable). See tähendab, et emitendil on õigus need teatud aja möödudes tagasi osta. Mõnikord pakub emitent ka väikest lisapreemiat, näiteks 101% nimiväärtusest. See on emitendile kasulik, kui turu intressimäärad langevad ja uus finantseerimine muutub odavamaks.
Investorile tähendab see riski – kui võlakiri kutsutakse tagasi, lõppevad kupongimaksed varem, kui ta lootis ning on risk, et ei saada enam nii head tootlust kui enne. Sellises olukorras muutub oluliseks tootlus tagasikutsumiseni (ingl yield to call, YTC) ehk tootlus, mida investor teenib, kui võlakiri kutsutakse tagasi esimesel võimalikul kuupäeval.
Kui võlakiri kaupleb üle nominaali, on üsna tõenäoline, et emitent kasutab ennetähtaegse lunastamise õigust – ja sel juhul on tootlus tagasikutsumiseni (YTC) investorile realistlikum tootlusnäitaja kui tootlus tähtajani (YTM).
Reaalne näide Tallinna börsilt
Tallinna börsil noteeritud 10,5% intressimääraga allutatud võlakiri (nimiväärtus 1000 eurot, tähtaeg 2033, lunastatav 2028. aastast) on hea näide sellest, kuidas varajane tagasikutsumine võib tootlust mõjutada.
Oletame, et investor ostab selle võlakirja turult 1190 euro eest – ehk 19% preemiaga, sest 10,5% kupong tundub ahvatlev. Kui emitent hoiaks võlakirja 2033. aastani, teeniks investor ligikaudu 6% tootlust tähtajani (YTM) – väiksemat kui kupongimäär, kuid siiski võrdlemisi kõrget tootlust.
Kui investor maksab 1190 eurot võlakirja eest, mille emitent võib kolme aasta pärast tagasi osta 1000 euro eest, siis tootlus on vaid umbes 4,3% aastas, kuigi kupongimäär on 10,5%. See näitab selgelt, et kõrge ostuhind sööb suure osa tulust ära. Emitendi jaoks on selline olukord soodne: kui rahastamiskulud turul langevad, on tal motivatsioon võlakiri ennetähtaegselt tagasi kutsuda ja refinantseerida madalama intressiga.
Ehk siis preemiaga ostetud võlakiri võib tuua oodatust väiksema tootluse, kui emitent otsustab selle varem lunastada. See näitab hästi, et võlakirja tootlus võib väheneda juba ammu enne lõpptähtaega – sõltuvalt sellest, kas ja millal emitent tagasikutsumise õigust kasutab.
Vastupidine näide. Võlakiri kaupleb 980 euroga (nominaal 1000 eurot, intressimäär 6%, 10-aastane tähtaeg, emiteeritud 2022. aastal, lunastatav 2027. aastast). Investor, kes ostab võlakirja täna, 2025. aastal, peab arvestama, et emitent võib selle tagasi osta 2027. aastal ehk 5 aastat pärast emiteerimist. Tootlus kujuneb tema jaoks hinnalt 980 eurot järgnevaks: YTC aastaks 2027 on 8,3% aastas; kui hoida 2032. aastani ehk 7 aastat, kujuneb aastaseks tootluseks 6,4%.
See näitab, et kuna võlakirja kaubeldakse alla nominaali (980 vs. 1000 eurot), teenib investor lisaks kupongile väikese kapitalikasumi, mis suurendab tootlust.
Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.
