Nipid investeerimismaailma edukaks avamiseks
Peale isiklikku meelerahufondi ootamatute kulutuste tarvis vajalike säästude kogunemist hakkavad algaja investori peas keerlema erinevad mõtted, kuidas täiendavat raha inflatsiooni eest kõige mõistlikumalt kaitsta. Vastamist vajavad küsimused, kuhu investeerida, milliseid turge kasutada, millise summaga on mõistlik investeerimist alustada ning millise konto ning teenusepakkuja kaudu seda kõike teha?
Kõrgem oodatav tootlus tähendab suuremaid riske
Investeerimise peamiseks eesmärgiks on tootluse teenimine ning seeläbi endale ja oma lähedastele finantsvabama tuleviku võimaldamine. Investeerimismaailma uksele koputavate noorte investorite sagedaseks veaks on liigne kärsitus ning soov kõrget tootlust jahtides kiiresti marjamaale pääseda. Investeerimise puhul tähendab kõrgem oodatav tootlus alati ka suuremaid riske. See lihtne reegel tuleb endale koheselt selgeks teha, et alles teekonda alustanud investeerimisvanker kohe esimeses kurvis kraavi ei sõidaks.
Korralik lisatootlus kolmandasse sambasse tehtud maksetelt
Nutikas investor kasutab ära riigi poolt pakutavad maksusoodustused täiendava kogumispensioni näol. Võimalus saada kolmandasse sambasse aasta jooksul tehtud sissemaksetelt järgmisel kalendriaastal 20% ulatuses tulumaksu tagasi tagab investorile turu keskmisega võrreldes korraliku lisatootluse, mille saavutamiseks pole täiendavaid riske vaja võtta. Lisaks pakub kolmas sammas suurepärast võimalust investeerida igakuiselt kuluefektiivselt väikeste regulaarmaksetega, mis teeb investeerimise mugavaks ning aitab tehingute ajastamise riski vähendada.
Alusta tehingutest, mis on kodule lähemal
Kolmandasse sambasse saab maksusoodustusega investeerida kuni 15% enda aastasest brutosissetulekust ning maksimaalselt 6000 eurot aastas. Peale antud võimaluse ärakasutamist on rahaliste vahendite olemasolul mõistlik hakata ülesse ehitama personaalset investeerimisportfelli. Piisavate kogemuste puudumisel tasub esimesed tehingud teha kodule võimalikult lähedal, kus on lihtsam infot kätte saada ning tehingutasud on soodsamad. Sobiva teenusepakkuja valikul tasub varuda piisavalt aega ning teha endale selgeks investeerimisega kaasnevad erinevad kulud. Lühiajaliselt ei torka kulude mõju tootlusele alati välja, kuid pikaajaliselt investeerides võib selle mõju tootlusele ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Investeerimine füüsilise või juriidilise isikuna
Lisaks kuludele tasub eriti hoolikas olla ka tulumaksuseaduse lugemisel. Kasutades füüsilise isikuna investeerimiskontot või juriidilise isikuna äriühingut avaneb investoril võimalus teenitud tulu täies mahus reinvesteerida. Taoline võimalus on pikaajalise investori jaoks väga kasulik, sest mängu tuleb liitintressi mõju portfelli väärtuse kasvule, mis on seda suurem, mida suuremate summadega on tegemist ning mida pikem on investori investeerimishorisont.
Parem on esialgu keskenduda indeksfondidele
Investorile sobivate investeerimisinstrumentide valik oleneb inimese investeerimisalastest teadmistest ning kogemustest. Kuigi üksikaktsiad tunduvad paljudele alustajatele põnevamad kui fondid, tasub esialgu siiski pöörata pilgud just viimastele. Enamus inimesi ei suuda enda portfellidesse valida aktsiaid, mis turu keskmisest suuremat tootlust suudavad pakkuda. Vale riskide hindamine ning liigne kauplemine on peamised põhjused miks reaalne tootlus turule alla jääb. Parem on esialgu keskenduda indeksfondidele, mis on paremini hajutatud ja tagavad turu keskmise tootluse. Üksikaktsiate ostmisel unustavad paljud investorid, et ettevõtete korporatiivsündmuste jälgimine on nende endi vastutus, mille eiramine läheb sageli rahaliselt kalliks maksma. Seda ei tee nende eest ei pank, sõbrad ega ka teised investorid.
Paljudele algajatele investoritele valmistab probleeme raha erinevate varaklasside vahel jaotamine. Rusikareegel on siin, et riskantsemates varaklassides võiks olla raha 100 – inimese vanus. Aja jooksul summad kasvavad ning pensionile lähedes on ka juba kogunenud kapitali, mida oleks kahju kaotada. Väikeste summade korral regulaarselt investeerides võib alustada agressiivsemalt ning siis aja jooksul pidevalt riske vähendada. Täna on turul juba olemas ka pensionifondid, kes investoritele soovi korral sarnast võimalust pakuvad.
Kui suurt riski ollakse valmis võtma?
Investeerimismaailma edukaks avamiseks on oluline hinnata, kui suurt investeerimisriski on investor valmis võtma. Tähtis on valitud investeerimisstrateegiale kindlaks jääda, mõelda oma peaga ning vältida investorite kõige tüüpilisemaid vigu nagu liigne enesekindlus, emotsionaalsus ning karjamentaliteet. Pane tehtud tehingud kirja ning aasta möödudes kontrolli, kas investeeringu tegemisel määravaks saanud argumendid endiselt jõus on. Investeerimine ise on oma olemuselt lihtne. Keeruliseks muudavad selle pidevalt muutuv maailm ning inimeste emotsionaalsed nõrkusehetked.
