Geenitehnoloogist Swedbanki andmeanalüütikuks

Kaarel Kõivupuu on nüüdseks juba mitu head aastat Swedbankis andmeanalüütiku karjääri teinud, kuid paljud ei teagi, et Tartust pärit noormees on tegelikult lõpetanud geenitehnoloogia eriala ning enne Swedbanki tööle tulekut proovinud erinevaid ameteid. Ta on töötanud nii keemiaõpetajana, embrüoloogina kui turundajana ning teinud isegi mõnele tantsuetendustele helikujundust.

Kust selline huvi geenitehnoloogia vastu?

Mulle on alati meeldinud numbrid veidi rohkem kui tähed ja bioloogia oli koolis minu jaoks lihtne aine. Klassikaline „roheline bioloogia“ polnud päris minu teema, aga valdkond tundus mõistlik. Õpinguid alustasin ametlikult üldse keskkonnakorralduse õppekaval ja sealt jõudsin biokeemia laborisse, kus tegelesin päris mitu aastat Alzheimeri tõve uurimisega. Magistrantuuri geenitehnoloogia eriala oli loomulik jätk, kuna sain jätkata samal teemal, küll aga Tallinna tehnikaülikoolis.

Mis Sulle selle eriala juures meeldis?

Olulisim, mis mulle õpingutest külge jäi, oli oma tegevuste planeerimine ja mitu sammu ette mõtlemine – võib-olla nagu malemängus. Tehtavaid katseid oli vaja põhjalikult ette planeerida ja valmistada. Kui esimene etapp oli planeeritud valesti, võis vea avastamine võtta päris kaua aega ning siis oli vaja jälle algusest kõik uuesti teha. Sellest võis teinekord saada väga ajamahukaks tagasilöök, rääkimata ainete ja materjali kulust. Lisaks andis geenitehnoloogia universaalseid oskusi ja arusaamu teatud loodusteaduste universaalsetest printsiipidest – mustreid ja sarnasusi võib leida sealt, kust neid esmapilgul võib-olla ei ootakski.

Kui suur oli samm geenitehnoloogist andmeanalüütikuks?

Katsete käigus kogutud andmete ja teadmiste analüüsimine ei ole geenitehnoloogias võõras oskus, vaid pigem baasoskus. Sa pead oskama planeerima katseid, et saada selgelt mõtestatavaid andmeid. Sarnaselt mistahes andmeanalüüsile peab see protsess jõudma lõpp-produktini – olgu selleks siis kasvõi kolm Exceli rida, kena visualiseeritud graafik või hoopis mingi tekst. Ehk tegelikult on väga palju fundamentaalselt sarnast neis esmapilgul erinevates valdkondades, kuid kokkuvõtlikult eeldavad mõlemad siiski võimekust analüütiliselt mõelda. Hea hariduse üks omadus ongi, et me mitte ainult ei tunne eripärasid oma eriala raames, vaid suudame näha universaalset loogikat, analoogiat ning rakendada seda ka teistsugustel juhtudel.

Mis Sind Sinu tänases töös kõige enam inspireerib?

Mulle meeldib minna süvitsi – selles aspektist lähtudes ongi analüütiku koht mulle sobilik. Ma ei ole võib-olla alati kõige kiirem vastaja ja arhetüübilt pigem mõtiskleja – veendun, et me näeme korrektseid andmeid, tõlgendame neid õigesti ja kontrollin, kas püstitatud on õige küsimus. Spetsiifilisele küsimusele vastamine võib olla teinekord vägagi lihtne, kuid kui küsimus pole püstitatud õigesti, siis ei pruugi vastus anda meile rakendatavat kasulikku teadmist.

Miks just Swedbank?

Üks põhjustest, miks otsustasin Swedbanki kollektiiviga liituda, oli kogeda ja õppida mõistma suurettevõtete kliimat ja toimimist. See ei pruukinud tol hetkel olla olulisim põhjus, kuid minu seisukohast siiski väga huvitav, sest senimaani töötasin ja tegelesin väikestes kollektiivides. Oma viimasel positsioonil – enne panka tulekut – töötasin sisuliselt üksi. Mul oli küll oma väike tiim, aga ideede põrgatamine ja uue loomine kujunes vahetevahel keeruliseks, sest mida vähem on inimesi, seda keerulisem võib olla millegi uue loomine. Teinekord võib puudu olla ainult sellest teisest inimesest, kes kasvõi mõne lihtsa asjaga, mille peale ise ei tule, Su ideedele jumet annaks.

Olles varasemalt harjunud väiksemates meeskondades või lausa üksi töötamisega, oli Swedbanki tööle asumine alguses natukene ehmatav ka – nii palju inimesi ja ei teadnud isegi, kelle käest üht või teist uurida. Samas on Eesti ikka nii väike, et juba esimesel tööpäeval leidsin kõrvaltoast ühe tuttava.

Kui suur on Sinu tänane meeskond?

Meie digianalüütikute tiim on väiksemat sorti – koos tiimi juhiga on meid kokku neli.

Mis on Sinu töö juures kõige suuremad väljakutsed?

Meil on pangas väga-väga palju erinevaid toredaid tööriistu ja väga-väga palju andmeid. Selle õige ülesleidmine on võib-olla üks suurimaid väljakutseid.

Oled pidanud väga erinevaid ameteid, kas Sul on mõttes veel sihte ja unistusi, mille poole pürgid?

Tsiteerides kuulsaid klassikuid, siis „ma pole täna see, kes ma olin eile“ ja kindlasti ei ole minu homsed plaanid, soovid ja unistused samad, mis nad on täna – sihte ja soove on kindlasti veel. Alustuseks näiteks tahan kindlasti uuesti õppima minna. Mõnes mõttes olen olnud alati „rahutu hing“.