Milline on hea juht? Räägivad Swedbanki naisjuhid

Head rahvusvahelist naistepäeva! Kas teadsid, et Swedbanki 2568 töötajast üle kahe kolmandiku (71%) moodustavad naised? Ja mis eriti äge — nad tulevad panka tööle pikaks ajaks! Keskmine naistöötaja staaž Swedbankis on tervelt 12,6 aastat, mis on meeste omast ligi 5 aastat rohkem! Staažikaim naiskolleeg on meie ridades olnud lausa 47 aastat.

Külastades pangakontorit või suheldes swedpankuritega telefoni ja e-maili teel, võid kõige tõenäolisemalt vestelda Jelena (41), Katrini (40), Julia (34), Anna (32) või Irinaga (27), sest just sellenimelisi naisi töötab Swedbankis enim.

Samuti on rõõm on tõdeda, et nii nagu ka globaalselt on ettevõtete juhtkondades järjest rohkem naisi, ei ole ka Swedbank siin mingiks erandiks — meie juhtkonna liikmetest suisa üle poole moodustavad inspireerivad naised. 

Naistepäeva eel uurisime meie juhtkonna naisliikmetelt, mida nemad naiste ja juhtimisega seotud müütidest arvavad. Sõna ütlevad sekka personalijuht Ülle Matt, vastavuskontrolli juht Kerstin Pilt, kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes, finantsjuht Anna Kõuts ja ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

MÜÜT: naised ei soovi võtta vastutust, mida nõuab tippjuhiks olemine.

Kahtlemata peaksid tippjuhiks saama inimesed, kes tunnevad selleks kutsumust. “Kas selline kutsumusele järgnemine võiks sõltuda soost? Kindlasti mitte,” ütleb Ülle veendunult. “Õnneks on need stereotüübid ühiskonnas muutumas — aina enam rõhutatakse karjääri planeerimisel tööõnne olulisust ja oma võimekuse kasutamist, olenemata soost.”

“Julgus ja soov võtta vastutust oleneb isikust,” on ka Kerstin nõus. “Selle aluseks on tihtipeale eneseusaldus, mis hõlmab ka usaldust oma tiimi osas. Ka otsuste vastuvõtmise julgus areneb ajas — kogemustest õpime, mis juhtub siis, kui otsuseid tehakse ja mis juhtub siis, kui raskeid otsuseid õigel ajal vastu ei võta. Usun, et tegemist on inimlike väärtustega ega sõltu soost,” lisab ta juurde.

MÜÜT: naised ei saa teha karjääri, kuna neil on peamine pere eest hoolitsemise kohustus.

“Pere eest hoolitsemise kohustus on ikkagi tervel perel — tegemist on tiimiga, kus igaühel on oma ülesanded ja kohustused,” leiab Kristiina laialt levinud müüti kommenteerides.

“Jah, paljud naised tõepoolest keskenduvad pere ja laste eest hoolitsemisele ning karjäär ei ole nende jaoks esmatähtis. Aga ma ei leia, et see kuidagi halb oleks! Neile aga, kellele on karjääri tegemine tähtis, need võtavad ja teevad,” usub Anna.

Ka Ülle nõustub, et hoolduskoormus on paratamatult naiste poole kaldu, kuid ka see on muutumas. “Võimalusi, kuidas hoolduskoormust jagada on tänapäeval aina rohkem. Järk-järgult suureneb ka vanemapuhkusele jäävate isade osakaal,” toob ta välja näiteid, kuidas pere eest hoolitsemine ei ole enam ainult naiste pärusmaa. 

“Kuid kindlasti nõuab tööalaselt suure vastutuse võtmine väga head planeerimist nii töö- kui ka pereelus, kuid see on hea tahtmise korral alati võimalik olnud,” ütleb ta, lisades, et kui juht ehitab enda ümber tööl mõistva ja hooliva keskkonna, saab ta ka ise sellest osa.

MÜÜT: meestel on paremad loomulikud juhiomadused kui naistel.

“Kuidas me saame öelda, et poolel elanikkonnast puuduvad või on olemas mingid kindlad omadused?” küsib Kristiina. “Inimesed on ikkagi erinevad ja need omadused lähtuvad igaühe isikust.”

Anna leiab, et müüt on ilmselt tekkinud seetõttu, et meesjuhte on lihtsalt ajalooliselt olnud rohkem. “Samas juhiomadused on õpitavad, seega võivad kõik olla head juhid, või vastupidi — mitte nii head.”

Ka Ülle nõustub, et heaks tippjuhiks saamisel on eelkõige oluline tunda oma valdkonda, panustada enda professionaalsesse arengusse ja arendada end juhina. “Seda sama peavad tegema nii mees- kui ka naisjuhid. Kusjuures isegi julgeksin väita, et naiste loomupäraselt kõrgem empaatiavõime loob naisjuhtidele paremad eeldused tugeva juhtimisprofiili kujundamisel.”

Kerstini sõnul on tal olnud nii häid kui ka mitte-nii-häid juhte mõlemast soost. “Minu jaoks ei eksisteeri kindlaks määratud kõikseid juhiomadusi. Minu nägemuses on kõige olulisem, et juht on eelkõige autentne isiksus ning tema juhiomadused on välja arendatud tema enda tugevustest lähtudes. Häid tulemusi on võimalik saavutada erinevaid omadusi rakendades,” arutleb ta.

MÜÜT: naised on kehvad läbirääkijad.

“On kindlaks tehtud, et edukate läbirääkijate üheks võtmeomaduseks on hea empaatiavõime, kuna see võimaldab aru saada vastaspoole motiividest ja mõttekäigust,” sõnab Liisi. “Naistel on üldjuhul empaatiavõimet antud kuhjaga – kuna evolutsiooniliselt sõltus sellest lausa ellujäämine. Seega on naistele sünnipäraselt kaasa antud tohutult väärtuslik omadus ning kui sellele lisada veel eneseusk ja kompetents – ongi võimalik maailma vallutama asuda!” lisab ta.

“Kui juht tunneb hästi oma valdkonda, ei peaks tal küll olema raske argumenteerida kas siis oma otsuseid või veenda teist osapoolt,” arvab Ülle. “Läbirääkimine on kindlasti õpitav ning läbirääkimiste edukuses pean oluliseks eesmärgile kindlaksjäämist.” 

MÜÜT: naised ei ole numbritemaailmas tugevad.

Kristiina peab oluliseks rõhutada, et juhtimine ei ole ainult numbrid, vaid on palju komplekssem. “Samamoodi, nagu maailm ei koosne ainult numbritest, ei koosne ka juhtimine ainult sellest.”

“Tugevus numbrites sõltub ikkagi eelkõige erialast, valdkonnast ning omandatud haridusest. Ainult tugevusega numbrites tänapäeval edukaks tippjuhiks kindlasti ei saa,” arvab Ülle ja lisab, et tippjuht peab võrdselt omama strateegilist vaadet ehk suurt pilti, suutma seada reaalseid eesmärke ja oskama hoida tulud-kulud kontrolli all. “Aga mitte vähem tähtis ei ole panustamine suurepärase meeskonna loomisesse. Üksi ei saavuta tulemusi ka numbrites tugev juht – ikka teistega koos ja läbi tugeva professionaalide meeskonna. Jah, tippjuht peab olema mitmekülgne ja võimekas ning selliseid inimesi leidub ometi Eestis nii meeste- kui naiste hulgas! Vaadake meid reaalainete olümpiaadidel osalejaid, seal ei võidutse ju ainult poisid!” lisab ta lõpetuseks tähelepaneku.

Swedbankis me väärtustame naisi, väärtustame mehi ja pakume häid töötingimusi soost olenemata. Kui tahaksid meiega liituda, vaata üle meie praktika– või tööpakkumised.