Mitmekesised meeskonnad annavad ettevõttele konkurentsieelise

Kes meist ei soovi, et meie meeskonnas töötaksid säravad talendid? Küll aga peab teinekord nende leidmiseks vaatama ka riigipiirist väljapoole. Selle aasta sTARTUp Day ärifestivali paneelis „Smart moves: TOP Talents to Estonia“ arutasid Swedbanki värbamisjuht Heleriin Adelbert, Swedbanki tiimijuht Emily Elenurm ja Swedbanki tarkvarainsener Waqar Ahmed, miks peaksid inimesed tahtma üldse Eestisse tööle tulla ning kui meeskonnas on juba liige, kes on teisest riigist pärit, siis mida saab juht ja meeskond teha, et kohanemine uue riigi ja kultuuriga toimuks võimalikult sujuvalt ja töötajat hoidvalt? Arutelu modereeris Swedbank grupi HR kanali juht Mare Heinluht.

Konkurents talentide pärast

Kuigi peamised sektorid, mis täna Eestis välistööjõudu värbavad on info- ja side, ehitus ja tööstussektor, kasutavad välistööjõudu väga erinevad sektorid ja elualad. Swedbanki värbamisjuhi Heleriini sõnul on Eesti üpris väike ning ettevõtete vahel käib talentide pärast tihe konkurents. „Meil ei ole teatud positsioonidele piisavalt spetsialiste, mistõttu oleme juba värbamise algusest avatud vaatama ka väljapoole riigipiire, sest nii on võimalused parima kandidaadi leidmiseks avaramad,“ ütles Heleriin. „Lisaks on uuringud tõestanud, et mitmekesised meeskonnad on innovatiivsemad ja lahenduste leidmisel loomingulisemad. Kui Sinu meeskonnas on erineva tausta, ideede ja kogemustega liikmed, tekitab see arutelusid, mis aitavad kaasa uute ideede sünnile.“ Swedbanki tarkvarainsener Waqar nõustub: “Mitmekesised meeskonnad toovad probleemi lahendamisel kaasa oma erinevad oskused ja tausta, mistõttu võidakse ühele probleemile leida mitu erinevat lahendust,“ sõnas Waqar, „lugesin hiljuti Harvardi uuringut mitmekesisuse teemal, kus toodi välja, et mitmekesised meeskonnad on lahenduste leidmisel ka kiiremad, mis annab ettevõttele omakorda konkurentsieelise.“

Kui seni on meeskonna igapäevaseks suhtluskeeleks olnud eesti keel

Paljude IT-ga seotud meeskondade ja startupide igapäevaseks töökeeleks on inglise keel, mis aitab uuel töötajal lihtsamini tiimi sulanduda. Küll aga on Eestis ettevõtteid ja meeskondi, kus igapäevaselt räägitakse eesti keeles ning kaasates sellisesse meeskonda liikme, kes tuleb teisest riigist ning kes ei oska veel eesti keelt, peab kogu meeskond leidma võimalused kohanemiseks. Kui raske või kerge see on? Heleriini kogemuse põhjal on kõige raskem, kui meeskonnas on vaid üks inglise keelt rääkiv liige. “Me olime harjunud eesti keeles rääkima ning kui meiega liitus uus tiimiliige, teadsime, et peame suhtlema inglise keeles, kuid see kippus pahaaimamatult kolleegidega jutustades teinekord ununema,“ tõi Heleriin näite. Swedbanki tiimijuhi Emily sõnul on siin suur roll tiimijuhil, kelle tööks on luua sild olemasoleva meeskonna ning uue töötaja vahel. Hong Kongist 15 aastat tagasi Eestisse tööle tulnud Emily ütleb, et juba esimesel töövestlusel võimaliku uue töötajaga tuleb olla aus ja avatud ning anda rohkelt informatsiooni nii meeskonna, ettevõtte kui ka riigi kohta, kuhu tööle plaanitakse tulla. „Aastatepikkuse värbamiskogemuse põhjal on mul kandideerijatele lausa stardipakett koostatud kogu vajaliku infoga,“ sõnas Emily. „Kandideerija peab teadma, mis teda ees ootab. Lisaks on oluline, et meeskonnas oleks mentor, kes aitab uuel liikmel sisse elada.“

Otsime alati oma meeskonda innukaid ja pühendunud inimesi. Meist kui tööandjast saad lähemalt lugeda leheküljelt “Töötamine Swedbankis“. Sealt leiad ka infot vabade töökohtade kohta.

Ettevõtted soovivad, et värske meeskonnaliige saaks võimalikult kiiresti tööga alustada

Pakistanist pärit Waqar ei teadnud alguses Eestist mitte midagi, kuid tal oli soov tulla Euroopasse, reisida ning õppida tundma erinevaid kultuure ja olla avatud erinevatele võimalustele. Ühel hetkel kuulis ta Eestist ning edasine on juba ajalugu. Waqari sõnul läks juriidiline asjaajamine Eestisse tööle saamiseks võrreldes mõne teise riigiga väga lihtsasti. „Kuu ajaga olin Eestis,“ tõdes Waqar, „ning kui ma poleks pidanud viisa saamiseks reisima Egiptusesse, kus oli mulle kõige lähem Eesti saatkond, oleks isegi veel kiiremini läinud.“

Emilyle, kes on pärit riigist, kus 7,5 miljonit elanikku, meeldib Eesti väiksus. „Töövestlustel alustan alati metafooriga, et „kas sa tahad olla suur kala väikses riigis või väike kala suures riigis“,“ toob Emily välja. „Eestis on väga palju võimalusi välja paista, proovida midagi uut.“

Heleriini sõnul on Eestis väga hea elukvaliteet, loodus ning transpordiühendus. „Hommikuti võtab tööle minek maksimaalselt pool tundi kuni tund,“ toob Heleriin välja, mis on heaks müügiargumendiks neile, kes elavad suurlinnades. Lisaks on Eestis turvaline – lapsed saavad ise kooli ja õue minna, mis paljudes riikides pole lubatud või ohutu.

Mida silmas pidada, et uus meeskonnaliige tunneks ennast oodatuna?

Esimesed kuud on välistöötaja motivatsioonile määrava tähtsusega ja mõjutavad seda, kuidas ta Eesti ühiskonda sisse sulandub. Kui välistöötaja siia jõuab, siis tal on kõrged ootused ja positiivne meelestatus eesootava suhtes. Kui seda ära ei kasutata ja kogemus ei ole hea, siis hiljem on raskem seda motivatsiooni  tagasi saada ja võib tekkida hoopis pettumus. Et seda ei juhtuks, soovitab Heleriin jagada uuele töötajale võimalikult palju infot, sest see, mis meile võib tunduda tavaline ja iseenesest mõistetav, ei pruugi seda olla uuele töötajale. Lisaks peaks ettevõte mõtlema päevale, mil töötaja riiki saabub ning aitama lennupiletite ning majutuse leidmisega. „Swedbank näiteks pakub välisriigist tulnud töötajatele vähemalt ühe kuu ise majutust,“ toob Heleriin ühe näite.

Lisaks on sisseelamisperioodil oluline roll meeskonnal ja mentoril, kes saavad kaasata uut liiget meeskonnaüritustele, tutvustada talle linna ning aidata ka selliste detailidega nagu kust uudiseid lugeda. „Kui inimene tuleb aga täiesti teisest kultuuriruumist, on oluline ausalt ja avatult rääkida oma ootustest, väärtustest ning ka sellest, kuidas me näiteks kriisiolukorras käitume,“ ütles Heleriin. Mida rohkem on uuel töötajal infot töökoha riigi eluolu ja tavade kohta, seda lihtsam on tal sobituda.