Kuidas juhtida ettevõtte kliimariske?
Kestlikkuse kontekstis räägitakse tihti äririskidest. Riskid tekivad sellest, et ettevõtted ei suuda õigel ajal tuvastada ja juhtida keskkonna-, sotsiaal- või juhtimisküsimusi, millel võib olla nende äritegevusele märkimisväärne finants- ja majandusmõju.
Kuigi keskkonna- ja kliimariske peetakse kõige olulisemaks ja tõsisemaks (WEF), ei ole nende mõju ettevõtetele kuigi hästi mõistetud. Paljudes organisatsioonides arvatakse ekslikult, et need riskid on olemuselt pikaajalised ning venitatakse vajalike otsuste tegemisega. (TCFD)
Lähiaastatel mõjutavad ettevõtteid kaht liiki kliimariskid:
- Füüsilised kliimariskid. Suur osa ettevõtetest sõltub kliima stabiilsusest ja looduslike süsteemide pakutavast toorainest. Füüsilised kliimariskid tekivad sellest, et ilmastiku või ökosüsteemide tasakaalu muutused hakkavad ohustama looduslikke süsteeme. Ettevõtete füüsilised riskid võivad tuleneda sündmustest (nt äärmuslikud ilmastikunähtused) või pikaajalistest arengutest (nt globaalne temperatuuritõus).
- Üleminekuriskid. Lisaks füüsilistele riskidele võivad ettevõtteid negatiivselt mõjutada väheste süsinikdioksiidiheitmetega majandusele üleminekuga seotud riskid. Nende riskide hulka kuuluvad näiteks riikide poliitika, tehnoloogia ja tarbijate või investorite meeleolu kiire muutumine ning ärimudelite radikaalsed muutused.
Kuna Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mõjutavad need riskid otseselt ka Eesti ettevõtteid. Mõju on suurim sektorites, mis sõltuvad suurel määral fossiilkütustest ja kus ettevõtted ei ole kohandanud oma äritegevust, et kliimaneutraalsele majandusele üle minnes vähendada CO2 heitmeid.
Klikitavad slaidid –Ettevõtete kliimaga seotud üleminekuriskid ja mõjud
Projekte finantseerivad pangad ja muud finantsasutused lisavad kliimariskid oma hindamiskriteeriumidesse, et kontrollida, kuidas ettevõtted valmistuvad üleminekuks väheste CO2-heitmetega majandusele ja kas nende äri peab kliimariskidele vastu. Seetõttu peaksid ettevõtted veenduma, et nad on kliimariske piisavalt hinnanud ja kasutusele võtnud sobivad riskijuhtimismeetmed äritegevuse jätkumiseks.
Kliimariskide hindamisel on abiks Kliimaga seotud finantsaruandluse töökonna (TCFD) metoodika, mis pakub teatud sektoritele ka konkreetseid suuniseid. Samuti võib aluseks võtta teisi keskkonnajuhtimise vahendeid, mis aitavad organisatsioonidel keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemide (nt EMAS, ISO 14001, ISO 50001, Roheline kontor, Roheline võti, Roheline muuseum) raames hinnata ja ohjata energiakasutuse ning kliimamõjuga seotud olulisi protsesse, keskkonnaaspekte ja riske.
Lisaks on siin veel valik tunnustatud raamistikke, standardeid ja reitinguid, millest lähtuda, mida rakendada, millega kohalduda.
Protsessi hõlbustamiseks oleme koostanud ülevaate olulistest sammudest, mis on loodetavasti ettevõtetele abiks üleminekuprotsessis. Muutustega aegsasti arvestamine, äriprotsesside läbivaatamine ning strateegiate ja varade ümberhindamine aitab ettevõtetel edasiseks valmistuda ning riske vältida.
Klikitavad slaidid – Kuidas hinnata ettevõtte kliimariske?
Kokkuvõttes on ettevõttel odavam kliimariske juhtida, mitte maadelda nende tagajärgedega. Üleminekuga kaasnevad ka märkimisväärsed võimalused: väheste heitmetega toodete ja teenuste nõudluse kasv ning tarbijate eelistuste muutumisest tulenevad konkurentsieelised (CPD).
