Kes maksab kinni torustiku lekke või tormi tekitatud kahju?

Torm rebib tüki kortermaja katusest, rõduklaasid mõranevad plagisedes tuules ning kinnistul murdunud puud kukuvad autodele. Ent mitte ainult ekstreemsed ilmaolud, vaid ka inimlike eksimustega seotud õnnetusjuhtumid võivad tuua korterelamu elanikele kaasa suuri kulusid. Kes need kahjud kinni maksab?

Korteriomanik võib küsida, et kui tema korteril juba on kodukindlustus, miks peaks siis veel ühistu sõlmima kogu kortermajale kindlustuse. Pealegi kogutakse ju iga kuu raha remondifondi ning ühistu saab hakkama: torud, katus ja fassaad on korrapäraselt kontrollitud ning vajalikud remonditööd tehtud.

Kas remondifondi kogutud rahast aga piisab, kui korterelamut tabab ootamatult suur kahju, näiteks räsib maja torm, ulatuslik tulekahju või veeleke? Seda küsimust tasuks ühistu koosolekul arutada ning kui vastus on eitav või kõhklev, on korteriühistul mõistlik sõlmida korterelamu kindlustus.

Korteriühistul tasub mõelda ootamatustele

Ainuüksi Swedbank P&C Insurance registreeris eelmisel aastal korterelamutes kokku 318 kahjujuhtumit ning hüvitatud on enam kui 364 000 euro ulatuses kahjusid. Ligi pooled hüvitatud juhtumitest tulenesid torustike leketest, mis põhjustavadki kõige sagedamini õnnetusi. Ulatuslikke kahjusid tekitavad elamutele ka tulekahjud. Viimaste aastate suurima kahjusumma, 83 000 eurot, hüvitas meie kindlustus tuleõnnetuse kahjude kõrvaldamiseks.

Näiteid võib lähiaastatest tuua veel. Ühes juhtumis põhjustas kortermajas ummistus veelekke, mille tõttu sai kahju ka garaaži lagi. Kahju oli üle 30 000 euro. Lisaks taastamistöödele tuli erilahendusega garaažilael välja vahetada detaile, mille kindlustus samuti hüvitas.

Teises juhtumis tekkis elektrikatkestuse tõttu maakütte süsteemides soojuspumpade rike ja kompressorid said kahjustada. Kahju suurus oli ligi 15 000 eurot. Majade tehnosüsteemid on erinevad, kuid üldjuhul võib öelda, et mida uuem maja, seda kallimad on tehnosüsteemid. Sellega tasub kortermaja kindlustamisel arvestada.

Sellised juhtumid ja kahjusummad on pannud korteriühistud mõtlema, kuidas end sarnaste ootamatuste eest kaitsta. Mõnikord näiteks arvatakse ekslikult, et kortermaja kõrgeimal korrusel asuva korteri kodukindlustus hõlmab maja katuse kaitset. Paraku see nii ei ole! Teeme selgeks, millistel puhkudel hüvitab õnnetuse kahju kodukindlustus ja millal korterelamu kindlustus.

Mis mida kaitseb?

Kindlustusseltsid pakuvad korteriomanikele ja korteriühistutele mitmesuguseid kindlustamise võimalusi. Kodukindlustusega on enamasti kaitstud inimese kodus olevad tehnosüsteemid, siseviimistlus, sisseehitatud mööbel ning väljaspool korterit, kuid kortermajaga samal kinnistul asuv korteriomanikule kuuluv kelder ja panipaik ning seal asuv kodune vara.

Korterelamu kindlustusega on aga tavaliselt kaitstud hoone kaasomandis olevad sise- ja välisseinad, tehnosüsteemid, katus, välisaknad ja -uksed ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Mõni kindlustusselts pakub korteri kindlustamise võimalust koos kaasomandi osaga, kuid sellest kaitsest ei pruugi suurema kahju likvideerimiseks piisata. Näiteks kui torm rebib 14 korteriga korterelamult katuse ja kahel korteril oli korter koos kaasomandi osaga kindlustatud, kuid teistel üldse kindlustamata, pole võimalik katust kogu ulatuses kindlustushüvitise arvelt taastada. Kindlustunde saamiseks on mõistlik korterelamu kindlustada terviklikult.

Korterelamute puhul ulatub viimaste aastate suurim hüvitatud summa 83 000 euroni. Selle juhtumi korral läks kortermaja keset ööd põlema. Tuli hävitas kaks korterit, osaliselt maja vahelae ja katusealused konstruktsioonid. Kustutustööde ajal said alumise korruse korterid ka suuri veekahjustusi. Õnneks oli see kortermaja kindlustatud ning kahju hüvitati.

Mõelda tasub ka vastutuskindlustusele

Nii kodu kui ka korterelamut kindlustades on mõistlik läbi mõelda, mis saab siis, kui kahju tekitatakse kellelegi teisele. Nendeks puhkudeks tasub sõlmida vastutuskindlustus.

Kui kahju saab alguse korterist, vastutab üldjuhul korteri omanik ning seetõttu peaks kodukindlustuse lepingus olev vastutuskindlustuse kaitse olema piisavalt suur, et katta ära nii naabritele kui ka korterelamu ühisosale tekkinud kahju. Haruldased pole juhud, kus tulekahju või uputus saab alguse mõnest korterist ja levib edasi korterelamu koridori, katusele või keldrisse. Swedbank P&C Insurance’i viimaste aastate statistikast saab tuua näite, kus korterist alanud põleng tekitas elamu trepikojas lausa 20 000 euro suuruse kahju.

Teisalt jällegi, kui kahju saab alguse näiteks korterelamu veetorustikust ja kannatada saavad korterid, peaks olema korterelamu kindlustuse lepingusse valitud piisavalt suur vastutuskindlustus, et kannatada saanud vara taastada. Paraku tuleb tihtipeale ette juhtumeid, kus lepingus olev kindlustussumma on liiga väike.

Kahjujuhtumeid võib ette tulla ka väljaspool korterelamut ning ka sellisel juhul on abiks vastutuskindlustuse kaitse. Näiteks kukub kortermaja kinnistul asuv puu autole või tormituuled paiskavad õuel prügikastid vastu sõidukit.

Mida on kindlustust valides vaja veel teada?

Kindlustustingimused on seltsiti erinevad, seetõttu on väga oluline enne lepingu sõlmimist põhjalikult tingimustega tutvuda, pidada nõu kindlustusnõustajaga ning vajaduse korral esitada lisaküsimusi. Kindlustuslepingud ei ole ühesuguse kaitse ulatusega.

Kui kindlustusleping sõlmitud, on kasulik vaadata aeg-ajalt üle kindlustuse tingimused, kaitsed ja valitud kindlustussummad. Kui leping on sõlmitud ammu, siis suure tõenäosusega ei ole kindlustussummad enam piisavad, kui peaks juhtuma suurem õnnetus. Parem on olla ootamatusteks hästi valmistunud, kui tegelda suuremate kahjude tagajärgedega.

Võrdle kindlustajaid

Hea mõte on aeg-ajalt oma lepingu tingimused üle vaadata ja võrrelda neid teiste kindlustuspakkujate tingimustega. Praegu on aga kindlasti mõistlik oma ühistus maja kindlustamine teemaks võtta, sest Swedbankis on 01.04.–31.05.2024 korterelamu kindlustus aastaks tavahinnast 15% soodsam, kui korterelamu pole viimase 30 päeva jooksul Swedbank P&C Insurance AS-is kindlustatud.