Avalehele
Me peame rääkima kiusamisest

Me peame rääkima kiusamisest

Eestis kannatab kiusamise all võrreldes teiste riikidega Euroopas ja Põhja-Ameerikas keskmisest rohkem õpilasi – nii näitavad rahvusvahelised uuringud. Sageli aga ei julgeta või taheta kiusamisest rääkida ega osata selle vastu ka kusagilt abi otsida. Kust mure korral tuge leida?    

Kooliealiste laste tervisekäitumise uuringu (HBSC, 2021/22) järgi on kolmandik 11–15-aastastest õpilastest viimasel paaril kuul vähemalt korra kogenud kiusamist, korduvalt on kiusamist kogenud 13%. „Teades, kui tõsiseid negatiivseid tagajärgi kiusamise kogemine võib tuua nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, on seda lubamatult palju,“ ütleb SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) sisujuht ja juhatuse liige Kristiina Treial.

Kiusamine on sagedasem nooremate õpilaste hulgas, see-eest vanemate õpilaste kiusamisjuhtumid kestavad sageli pikemalt ja nende tagajärjed on tõsisemad.

Kiusamisest rääkimine toetab abivajajaid

Kristiina Treial on veendunud, et kiusamisest on vajalik rääkida nii koolis, kodus kui ka meedias, et tuua murelood päevavalgele ning igaüks oskaks kiusamist märgata ja paremini ära tunda ning teaks, kuidas seda peatada.

Treial tõdeb, et leidub koole, kus ei soovita kiusamisest rääkida ega ka ennetusprogrammides osaleda, kuna arvatakse, et see toob kiusamist juurde. „Tegelikult on kiusamine kogu aeg olemas. See lihtsalt ei jõua täiskasvanuteni, kui me ei õpeta lapsi sellest rääkima ega kujunda turvatunnet pakkuvat normi, et kiusamisest teada andmine on hädavajalik nende abistamiseks, kes seda vajavad,“ lisab ta. „Kiusamine ei ole mingil juhul õigustatud ja kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid inimõiguste eest seismine ning vähim, mida ebaõigluse lõpetamiseks teha saab.

Ka kodudes saavad lapsevanemad juba ennetavalt arutada lapsega selle üle, mis on kiusamine ning mida laps oskab ja julgeb kiusamisega kokku puutudes teha. „Nii toetame teda juba ette olukorraks, kui ta peaks päriselt kiusamisega kokku puutuma,“ ütleb Treial. Soovitusi, kuidas kiusamisest lapsega rääkida, saab lugeda KiVa programmi miniõpik lapsevanematele.

Kui enda teadmistest jääb väheks

Kiusamisjuhtumid on keerukad ja tihtipeale on lapsevanemal neid omaenda teadmistele ja parimale tahtmisele toetudes keeruline lahendada. Seejuures vajavad abi nii kiusamise ohvriks sattunud laps ja tema vanemad kui ka kiusaja ning tema pere. Seetõttu on vajalik, et professionaalne nõustamine oleks kättesaadav.  

Swedbanki uus kiusamisvastane teenus on loodud selleks, et toetada peresid kiusamisjuhtumite korral. Swedbanki elukindlustuse klientidele on teenus tasuta. Teenust osutab fond Fonds Plecs kiusamise all kannatavatele 6–17-aastastele lastele ja nende peredele, samuti peredele, kelle laps on kiusaja. Tegu on personaalse nõustamisega, mille eesmärk on peatada kiusamine ning arendada lapsel konfliktides hakkama saamise oskusi ja vaimset eneseregulatsiooni. Loe kiusamisvastase teenuse kohta rohkem siit.

Mida teha, kui laps puutub kokku kiusamisega?


1. Kuula toetavalt.
Esimene samm on püüda mõista,mis olukorras on laps. Rahulik kuulamine eeldab, et kõigepealt tuleb vanemal toime tulla enda keerulise tundetulvaga. See võib võtta aega, sest teadmine, et laps on seotud kiusamisega, võib olla päris hirmutav ja teha ärevaks, põhjustada viha ja süütunnet.

2. Aruta olukorda. Olenemata sellest, kas laps kannatab kiusamise all, on ise kiusaja või nägi seda pealt, tuleb talle kinnitada, et kiusamine on vale ja peab kiirelt lõppema. Vanemal ei tasu lapsele lubada, et ta sellest kellelegi ei räägi, pigem tuleks arutada, kellele ja kuidas rääkimine on ka lapse jaoks turvaline.

3. Teavita. Võib juhtuda, et koolis on kiusamine varjatuks jäänud, seetõttu tuleb kooli kiiresti teavitada. Koolis toimuva kiusamise tõhusaks peatamiseks on vaja teha koostööd.

4. Tee koostööd. Parimaid tulemusi annavad koostöös tehtud probleemilahendusele suunatud sammud. Karistamine ja omakohus pigem suurendavad osapoolte probleeme ja tekitatavat kahju.

5. Enneta. Koolides võiksid olla läbi mõeldud ja kirjeldatud kiusuennetuse tegevused ja kiusamisjuhtumite lahendamine. Näiteks KiVa programmi kasutavates koolides on väga selged tegevused, mille kasutamist toetavad teadusuuringute tulemused.

6. Sekku. Vanem võiks paluda koolilt ülevaadet, kuidas kool edasi tegutseb ja mida tema lapsevanemana saab teha, et kiusamine võimalikult kiirelt lõppeks ja laste suhted klassis taas turvaliseks saaksid. Suur osa kiusamisest lõpeb õpetaja esmasel sekkumisel.

7. Kaasa. Umbes 15% kiusamisjuhtumite taga on tõsisemad probleemid ning tavapärane sekkumine ei aita. Sel juhul on vaja sekkuda kooli juhtkonnal, kaasata tugispetsialiste või isegi kooliväliseid spetsialiste, sh politseid, lastekaitset, vaimse tervise spetsialiste.

8. Otsi profi abi. Kiusamine on päriselt lõppenud alles siis, kui kõik osapooled end taas turvaliselt tunnevad. Kui kogemus on olnud kannatavale lapsele väga traumeeriv ja see häirib tema igapäevast toimetulekut, on mõistlik otsida professionaalset abi. Profi abi läheb vaja ka siis, kui kiusajal on keeruline kiusamist lõpetada. Nõustamise käigus saab ka vanem teada, kuidas oma last edaspidi paremini toetada.

Allikas: Kristiina Treial

Kius jõuab ka koju järele

Kiusamisvastase teenuse pakkuja Fonds Plecs esindaja Eestis, psühholoog Rita Rätsep

Kiusamine on kujunenud tänapäeval noorte hulgas aina tõsisemaks mureks. Varasematel aegadel toimusid kiusamisjuhtumid koolikeskkonnas, kuid tänases maailmas tuleb see küberkiusamise kaudu ka noortele koju järele. Kiusamine võib saata last kõikjal, kus ta viibib. Kahjuks ei ole tihtipeale ka kodu enam see turvaline paik, kuhu varjuda. 

Nii kiusaja kui ka kiusatava kiusamiskäitumist mõjutavad paljuski kodune keskkond ja peresuhted, sotsiaalsed ning materiaalsed aspektid, samuti sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsiooni oskused.

Kiusamisel on tõsisemad tagajärjed, kui tihtipeale arvame ning seejuures pole vahet, kas kiusamine on korduv või ühekordne juhtum. Traumaatiline jälg jääb ikka. Suuremal või väiksemal määral võib see saata inimest kogu elu.