Swedbanki kodukindlustus 2024: 43 kahjujuhtumit päevas, suurimad kahjusummad sadades tuhandetes

Swedbanki kodukindlustuse andmed näitavad, et 2024. aastal juhtus Eesti kodudes päevas keskmiselt 43 õnnetust, mis tekitasid kahju inimeste kodule ja varale. Nende juhtumite eest on Swedbanki kindlustus välja maksnud üle 16,2 miljoni euro.

Eelmisel aastal koges üle 15 500 leibkonna ettenägematut rahalist kahju seoses oma kodu, koduse vara või kolmandatele isikutele tekitatud kahjudega. „Kuna mõnd suuremat juhtumit veel käistletakse, prognoosime eelmise aasta kahjujuhtumite väljamakstavate hüvitiste summaks üle 23,6 miljoni euro,“ ütleb Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

Suurimat kahju tekitab tuli

Suurimaid kahjusid põhjustasid tulekahjud. „Tuleõnnetuste kahjuavalduste arv on viimasel neljal aastal jäänud 130-200 vahele  aastas. Kahjusummad on võrreldes teiste juhtumitega suurimad, sest vara ei kahjusta ainuüksi tuli. Enamasti tekitab kustutusvesi veel täiendavat kahju. Lisaks hoonele või korterile hävivad enamasti tule, suitsu ja vee tõttu ka mööbel ja isiklikud esemed,“ tõdeb Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.

Eelmise aasta suurim kahjusumma, mille põhjustas tuli, ulatub üle 370 000 euro. Juhtumi käigus hävitas tuli eramaja ning selles oleva vara. Ka kahjusumma suuruselt teises kahjujuhtumis tekitasid tule- ja veekahjustused eramajas kahjusid rohkem kui 338 000 euro ulatuses – suurem osa majast ja kodusest varast hävines. Selliste kindlustusjuhtumite korral taastab Swedbanki kindlustus kodu õnnetuse-eelsele tasemele ning hüvitab ka samaväärse asenduspinna üürikulud kuni 12 kuuks.

 „Õnnetuste korral joonistub paraku välja üks kurb tõsisasi – inimesed on oma koduse vara kindlustanud tihtipeale kordades väiksema summa peale, kui on vaja selleks, et soetada kõik hävinud esemed,“ tõdeb Liina Laks. „Seega on ääretult tähtis vaadata üle, kas lepingus olevad kindlustussummad on ikka piisavad, et katta kulud ka siis, kui peaks juhtuma tõsisem õnnetus.“

Ka ettearvamatud loodusjõud tekitavad inimeste kodule ja varale üha sagedamini ja suuremat kahju. Näiteks eelmise aasta rahetormi suurimad kahjuhüvitised jäid Swedbanki kindlustuses vahemikku 2800–8000 eurot, üleujutuste kahjud aga 5300­–39 000 euro vahele.

Sagedasim kahjude põhjus – torustiku leke

Kõige tihedamini põhjustab hoonetes kahjusid lekkiv torustik. Need moodustavad 45% kõikidest ehitistega seotud kindlustusjuhtumitest. Eelmise aasta suurim kahjusumma, mille põhjustas torustik, oli ligi 58 800 eurot.

Torustiku lekete ja veetorude lõhkemiste sagedus toob välja vastutuskindlustuse olulisuse, mida Liina Laksi sõnul kiputakse kodu kindlustades tihtipeale alahindama. Ligi kolmveerand vastutuskindlustuse juhtumitest olid sel aastal seotud torustiku leketega. „Vastutuskindlustus tuleb appi juhul, kui tekib kahju teistele, näiteks olukorras, kus lõhkenud veetoru uputab üle alumise korruse naabri kodu ja vara,“ sõnab Laks. „Iseäranis vajalik on vastutuskindlustuse kaitse korter-, paarismajas ja ridaelamus ning eramajas, mille lähedal on naabrite kodu.“

Suurim vastutuskindlustuse kahjusumma oli 30 000 eurot ning selle põhjustas WC-s lõhkenud survevoolik, mille tõttu said kahjustusi kolm allpool olevat korterit. „Paraku näeme sageli, et maksame välja maksimaalse lepingusse valitud hüvitislimiidi, kuid kahjunõuded kahjukannatajatelt on palju suuremad ning sel juhul on vaja kahju tekitajal leida ülejäänud summa oma taskust,“ sõnas Liina Laks.

Korterelamu vajab eraldi kaitset

Korterelamutes registreeris Swedbanki kindlustus eelmisel aastal 349 kahjujuhtumit ning hüvitas korteriühistutele kahjusid enam kui 560 000 euro ulatuses. Ligi pooled juhtumitest põhjustasid torustike lekked. Suurima kahju tekitas korteriühistule kuulunud soojaveetoru lõhkemine, mille eest maksis kindlustus hüvitist üle 21 000 euro. „Et sarnaste juhtumite vastu olla kaitstud, on vajalik korterelamu kindlustus, mis kaitseb hoone kaasomandis olevaid sise- ja välisseinu, tehnosüsteeme, katust, välisaknaid ja -uksi ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevaid ruume. Kodu- ja korterelamu kindlustus täiendavad teineteist ning kaitsevad kodu terviklikult,“ ütleb Liina Laks.