Rahatargaks koos lapsega: miks on oluline kulutusi ühiselt analüüsida?
Need ajad, kui usuti, et lapsi ei tasu kuidagi pere rahaasjadesse pühendada, on möödas. Meie parimad teadmised arengu- ja perepsühholoogiast ning kasvatusteadustest annavad selge signaali, et lapsi on mõistlik kaasata pere igapäevaelu tegevustesse ning nende arvamusega on oluline ka arvestada. Nad on osa perest, mitte üksnes need, kellele vanemate otsuseid teatavaks tehakse.
Selge on ka see, et vanematel on oluline roll oma lastele rahatarkuse õpetamisel ja nende hoiakute kujundamisel rahasse. Swedbanki uuring* on näidanud, et vaid 21% lapsevanematest on enne taskuraha andmise alustamist rääkinud lapsega põhjalikult raha väärtusest, selle kasutamisest, kulutuste planeerimisest ja säästmisest. Uuringu järgi oli 15% lapsevanemaid arvamusel, et lapsed õpivad siis, kui „elu neid õpetab”.
Enne, kui jätta lapse rahatarkuse õppimine saatuse hooleks, tasuks siiski nendega ka ise rahaasjadest rääkida. Hea ja praktiline võimalus selleks on kulutuste analüüs – tasub koos lapsega üle vaadata, kuhu raha üleüldse kulub. Kulude analüüs on üks esimesi samme, mida tasub ette võtta eelarve plaanimisel ja rahaasjade korrastamisel üldiselt. Just nii saame ette pildi, kuhu kulutame liiga palju või milliseid kulusid me pole tegelikult märganudki. Sealt edasi on lihtsam mõista, kui palju saame kulutada oma eesmärkide täitmiseks. Nii saame tegelikult ka kindlust, et meie ise kontrollime raha, mitte raha meid.
Kuidas koos lapsega kulusid analüüsida?
Alustuseks tasub meeles pidada, et tahes-tahtmata näitame ise lapsele eeskuju. Küllap kipume alahindama, kui teraselt lapsed meie tegevust jälgivad ja sellest järeldusi teevad. Kuid laps võib üle võtta ka meie suhtumise rahasse, kuigi meile võib tunduda, et meie enda suhtumine rahasse polegi midagi erilist. Näiteks kui kurdame pidevalt raha vähesuse üle, võivad lapsed järeldada, et raha on midagi, mis on pidevalt probleemiks. Kui aga näitame otsustuskindlat eeskuju, plaanime eelarvet ja kulutusi, siis võib järeldus kujuneda hoopis teistsuguseks: raha on ikkagi vahend oma eesmärkide saavutamiseks.
Väga praktiline hetk kulutuste analüüsiks on pärast toidupoes käiku. Võtke ette kassatšekk ja võrrelge seda poest saadud toidukraamiga. Näiteks püüdke koos vastata küsimustele:
- Kui palju raha kulus?
- Mida selle eest ostsime?
- Kui kauaks seda perele jätkub?
- Milliseid tooted oli meil vaja, milliseid lihtsalt tahtsime?
- Kas midagi olulist jäi ostmata?
- Kas sai ostetud midagi ebavajalikku?
Ülesande mõte ei ole tingimata see, et tunda end halvasti näiteks ostetud jäätise pärast, mis ju polnud lõppeks hädavajalik asi. Või põdeda ostmata jäänud pesupulbri pärast, mis seekord lihtsalt ununes. Olulisem on arutada selle üle, mis vahe on vajadustel ja tahtmistel. Seejärel saab koos lapsega nõu pidada, kuidas järgmisel korral poes paremaid otsuseid teha. Kas aitaks ostunimekirja koostamine enne poodi minekut? Kas tasuks kokku leppida, kui palju poes kulutatakse? Kui kõige vajaliku kõrvale mahub ka meeldivate, aga mitte tingimata vajalike asjade ost, siis tasub kokku leppida ka reeglites. Näiteks: mitu „lihtsalt tahan” asja võib iga pereliige korvi panna või mis on asja kõrgeim lubatud hind.
Samamoodi saab analüüsida ka lapse taskuraha kasutamist. Ehkki lapsel on õigus oma taskuraha kasutamise üle otsustada, on võimalik näiteks leppida lapsega kokku, et tehtud kulutused tuleb ka kirja panna. Alati on võimalik taskuraha kasutada millegi meeldiva ostmiseks kohe. Aga kui lapsel on mingi suurem soov, siis saab ta arvutada, kui palju ta peaks soovi täitmiseks raha säästma. Seejärel saab hinnata, kumb on lapse jaoks olulisem: kas kohe kättesaadav asi või see, mille nimel peaks mõnda aega koguma. Valikuid tehes ja neist õppides kasvab ka lapse iseseisvus ning tekivad kogemused.
Millistest tööriistadest on kulude analüüsimisel abi?
Kõige lihtsam võib olla haarata paberi ja pliiatsi järele, eriti, kui esmajoones alustate toidupoes tehtud kulude analüüsi. Kuid ka Excelis või teistes tabelarvutusprogrammides on lihtne ka noorematele lastele näidata, kuidas kulud jaotuvad. Abiks on ka näiteks Minu eelarve rakendus, mis sisselülitades jagab kontolt tehtud kaardimaksed kulukategooriatesse automaatselt. Eelarvepõhjasid ja erinevaid nõuandeid leiad ka näiteks Kogumispäeviku Facebooki-grupist.
* Laste taskuraha uuringu viis 2020. aasta septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat. Uuringus osales 1104 lapsevanemat, kelle lapsed on vanuses 5–23 eluaastat.
