Eesti ekspordikasvu väljavaated on sel aastal paremad
Eelmisel aastal eksporditi Eestist siin toodetud kaupu 53 miljonit eurot ehk 1 protsent vähem, kui 2019. aastal. Samas oli pilt esimesel ja teisel poolaastal väga erinev. Pandeemia vähendas järsult välisnõudlust ning esimesel poolaastal vähenes Eestis toodetud kaupade eksport 12 protsenti. Alates septembris algas aga ekspordi kiire taastumine ning teisel poolaastal suurenes see aastases võrdluses ligikaudu 12 protsenti. Detsembris ulatus kasv isegi 27 protsendini ehk siis eksporditi kaupu juba 204 miljoni euro eest rohkem, kui aasta varem samal kuul.
Samas ei ole kasv olnud laiapõhjaline – ekspordikasvu on vedanud peamiselt kommunikatsiooniseadmed ja õlitooted. Näiteks oli detsembris nende kahe kaubagrupi osakaal koguekspordi suurenemises lausa 72%. Küll aga tegi Eestis toodetud kaupade eksport detsembris tugeva kasvu ka ilma eelpoolnimetatud kaupadeta.
Kui vaadata ekspordi jaotust riikide lõikes, siis tuli detsembris ligikaudu pool kogu ekspordikasvust kommunikatsiooniseadmete väljaveost USA-sse ning selle riigi osakaal kaupade ekspordikasvus oli siis 62 protsenti. Seega ei ole see kaugeltki laiapõhjaline. Teisel kohal oli Holland 28 protsendiga. Eelmisel aastal suureneski kõige enam USA ja Hollandi osakaal Eestis toodetud kaupade ekspordis. Eesti kuus kõige suuremat ekspordipartnerit olid eelmisel aastal Soome, Rootsi, USA, Saksamaa, Holland ja Läti. Hollandi ja Läti osakaalud olid võrdsed. Kõige enam vähenes eelmisel aastal Taani, Soome, Norra ja Hispaania osakaal Eestis toodetud kaupade ekspordis.
Eesti töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – ekspordikasvu ootused on paranemas ning need on käesoleva aasta alguses tõusnud tublisti üle kriisieelse tasemele. Samuti on taandumas ekspordihindade langus. Eelmise aasta lõpus pöördus maailma kaubandusmaht – peamiselt Aasia toel – taas kasvule ning ületas juba 2019. aasta taseme. Ka enamike meie suuremate kaubanduspartnerite impordilangused on taandumas ning Leedus ja Lätis on need juba kasvule pöördunud.
Samas näitavad euroala – kuhu läheb ligi pool meie kaupade ekspordist – ostujuhtide indeksid majandusolukorra halvenemist. Kuigi käesoleva aasta lähikuudel piiravad riikide abinõud viiruse teise laine ohjeldamiseks ekspordivõimalusi, siis peaksid need aasta kokkuvõttes tublisti paranema. Üldine välisnõudlus ehk Eesti suuremate kaubanduspartnerite import peaks sel aastal suurenema.
