Eesti ettevõtetel on üha vähem ruumi lisakuludeks

Maailmamajanduse keeruline seis mõjutab kõiki, mistõttu ei ole põhjust rõõmust hõisata ka Eesti ettevõtjatel. Kui jätta kõrvale 16 aasta tagune sügav majanduslangus ja 2020. aasta koroonakriis, kukkus Eesti ettevõtete kasumlikkus eelmisel aastal peaaegu madalaimale tasemele kogu mõõtmisajaloos.

Kuigi tootmissisendite (ostetud kaubad ja teenused) kulud on tõusnud, on ettevõtted neid üsna hästi käibemuutusega kohandanud. Samas on ettevõtete tööjõukulud kasvanud liiga kiiresti ja nende osakaal müügitulus on tõusnud viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele. See on surunud kasumlikkuse allapoole. Nii ongi ettevõtete tööjõukulud ja kasumlikkus liikunud pikemas vaates vastupidises suunas.

Suurema tööjõukuluga Euroopa riikides on madalam ettevõtete kasumlikkus

Samasugune pilt tööjõukulude ja kasumlikkuse kohta avaneb Euroopa riikide võrdluses. Kuna ettevõtted moodustavad kaks kolmandikku majanduses loodud kogulisandväärtusest, saab riikide kasumlikkuse võrdlemiseks kasutada SKT-s olevat tegevuse ülejääki.

Eelmise aasta andmed näitavad, et suurema tööjõukuluga riikides oli tegevuse ülejääk väiksem. Eesti tegevuse jääk oli mullu Euroopa Liidu keskmisest madalam. Kui näiteks Leedus ja Soomes oli sama näitaja meist veidi kõrgem, siis Läti number oli Euroopa Liidu madalaim. Ehk lihtsustatult – kui majanduses loodud lisandväärtusest lahutada tööjõukulud, tootmismaksud ja kapitali amortisatsioon, jäi Lätis kõige vähem vaba raha järele.

Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine on pikaajaline trend

Viimase kümne aastaga on Läti ja Leedu tegevuse ülejääk teinud Euroopa Liidu riikide võrdluses suurima kukkumise. Ja seda ajal, mil tööjõukulud on suurenenud enim. Eesti on oma tegevuse ülejäägi osakaalu vähenemisega EL-is viimase viie seas. Tööjõukulud on suurenenud ja tegevuse ülejääk on langenud rohkem endistes idabloki riikides ning tegemist on olnud nende näitajate konvergentsiga Euroopa Liidu keskmise suunas. Samas on Eesti tegevuse ülejääk liikunud viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu keskmisest juba veidi madalamal.

Suuremad tööjõukulud on hoidnud tööturu vastupidavama

Tööjõukulude kiire kasvu taga ei ole olnud ainult tugev palgakasv, vaid ka hõivatute arvu suurenemine. Kui keskenduda viimasele neljale aastale, ehk perioodile, kuhu mahub kiire inflatsioon ja majanduslangus, on ettevõtete käive suurenenud jooksevhindades 19%, kuid tööjõukulud 27%. Keskmine palk on suurenenud selle ajaga 34% ja hõive 7%. Eesti 15–74-aastaste hõivatud inimeste osakaal on viimasel kolmel aastal olnud 69% lähedal. Euroopa Liidus on see number meist kõrgem vaid neljas riigis. Lähinaabrite juures Lätis, Leedus ja Soomes on hõivemäär meist madalam. Nii nagu paljudes teistes riikides, on ettevõtted hoolimata kehvast nõudlusest ja tagasihoidlikust käibekasvust või selle langusest töötajaid hoidnud. Selle hinnaks, nagu juba nägime, on olnud aga kasumlikkuse vähenemine.

Samas on olnud töötajate hoidmisel majandusele tervikuna positiivne mõju. Ühest küljest on tööturg pidanud vastu ning see on lubanud majapidamistel ja ettevõtetel täita võetud kohustusi. Kuigi eratarbimine on viimasel kahel aastal vähenenud, oleks olukord kõrge tööpuuduse korral olnud halvem.

Kasumlikkuse vähenemine sunnib ettevõtteid tootmist efektiivsemaks muutma

Kuigi ettevõtted automatiseerivad tootmist ja see peaks nõudlust uute töötajate järele piirama, on pikemas vaates hõive kasvu taga ka majandusstruktuuri muutus. Viimase kümne aastaga on tublisti vähenenud kapitalimahukate töötleva tööstuse, veonduse ning põllu- ja metsamajanduse tegevusalade osakaal, samas kui tööjõuintensiivsemate teenuste osakaal on tõusnud. Tugevam kasv on tulnud ITK ja finantssektorist.

Kasumlikkuse vähenemine ja konkurentsivõime suurendamine sunnivad ettevõtteid oma tootmist ja juhtimist üha efektiivsemaks muutma. Samas on neil lisakulude jaoks praegu vähem puhvreid kui näiteks enne koroonakriisi või ka veel paar aastat tagasi.

Isegi kui prognoosida ettevõtete käibe paranemist, suurenevad koos käibekasvuga ka tootmiskulud. Täiendavad maksu-, energiahinna-, tootmissisendite hindade ja tööjõukulude tõusud muudavad ettevõtete kasumlikkuse hoidmise üha keerulisemaks. Lisakuludega toimetulek eeldab aga tööjõukulude paremat kohandamist käibe muutusega. Samas hoiab palgakasvu ja hõivet üleval pingeline seis tööturul.