Milline on Eesti majanduse hetkeseis?

Kindlustunne paraneb, tarbimine kogub hoogu ja tööstusmahud suurenevad, kuid väliskeskkonna ebakindlus ja energiahindade tõus hoiavad Eesti majanduse taastumise siiski ettevaatlikumal kursil.

Inimeste kindlustunne paraneb ja tarbimine kogub hoogu

Eesti majanduse kindlustunne on viimase paari aasta jooksul märgatavalt paranenud. Kui veel mõni aeg tagasi vaadati tulevikku pigem ettevaatlikult, siis nüüd on nii ettevõtted kui ka majapidamised optimistlikumad. Eriti paistab see välja tarbijate kindlustundes. Möödunud aasta teisel poolel kiiresti paranenud tarbijate kindlustunne jätkas tõusu ka aasta alguses. See peegeldab nende positiivsemaid ootusi oma rahalise olukorra kohta, mida toetavad nii maksupoliitilised muudatused kui ka sissetulekute kasv. Parem kindlustunne on aga eelduseks tarbimise ja investeeringute suurenemisele.

Jaekaubanduse müügimahukasv oligi jaanuaris tugev, suurenedes aastatagusega võrreldes umbes 8%. Tõsi, osa sellest tuli suuremast kütusemüügist, kuid ka muus kaubanduses on näha paranemise märke. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed, mis peegeldavad eratarbimist laiemalt, näitavad, et tarbimine kogub aegamööda jõudu.

Samas ei ole kõik sektorid kaubanduses veel samas tempos taastunud. Näiteks sõidukite müük on endiselt tagasihoidlik. Aastane kasv paistab küll suur, kuid see tuleneb peamiselt madalast võrdlusbaasist, kuna aasta tagasi kukkus müük uue maksu tõttu järsult.

Tööstusmahud ja eksport suurenevad

Tööstustoodangu mahukasv jätkus tänavuse aasta alguses, suurenedes ligi 6%, sealhulgas töötlevas tööstuses umbes 3%. Kasvu vedasid eelkõige puidutööstus, metalltoodete tootmine ja rafineeritud õlitoodete valmistamine. Samas pidurdab pilti jätkuvalt toiduainetööstuse tagasihoidlikum tootmine. Energeetikas andis oma panuse külmem talv, mis suurendas oluliselt sooja tootmist. Elektrit toodeti samas jätkuvalt vähem.

Töötlev tööstus on teatavasti suurim kaupu eksportiv majandusharu. Aasta alguses eksport küll kasvas, kuid Eesti päritolu kaupade väljavedu jäi mõnevõrra väiksemaks, kui aasta tagasi. Seda mõjutas aga eelkõige eelmise aasta väga tugev võrdlusbaas. Kui see kõrvale jätta, on eksport siiski mõõdukalt suurenemas. Kasvu veavad peamiselt puittooted, teravili ja kokkupandavad ehitised. Tasub meeles pidada, et eksportivaid ettevõtteid on Eestis küll umbes kolmandik, kuid nende ümber tegutsev kodumaine tarneahel on märksa suurem. Seetõttu mõjutab kaupade eksport väga suurt osa majandusest.

Tööturg näitab paranemist

Majanduse ettevaatlik taastumine peegeldub ka tööturul. Töötuse määr oli jaanuaris 6,5%, millest madalamat numbrit – sesoonsust arvestades – nägime viimati 2023. aastal. Kuigi majanduse aeglane kosumine jõuab tööturule mõningase hilinemisega, viitab töötuse vähenemine sellele, et ettevõtete olukord on tasapisi paranemas. Olukorra paranemine tööturul, isegi kui see toimub aegamööda, peaks aitama majandust kasvatada.

Kõrged energiahinnad kergitavad inflatsiooni

Aasta algus tõi oodatust veidi kiirema hinnatõusu. Jaanuaris ja veebruaris kasvasid tarbijahinnad keskmiselt 3,4%. Suurim hinnasurve tuli toidust, mille hinnad kasvasid ligi 6%. Kuna toit moodustab märkimisväärse osa majapidamiste kuludest, andis see inflatsioonile tugeva panuse. Samuti kallinesid energia ja tervishoiuteenused. Kuigi me oleme prognoosinud sel aastal varasemate maksutõusude ja teenustasude kallinemise väljataandumise tõttu inflatsiooni aeglustumist, võib energiahindade areng seda pilti mõjutada.

Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemise kiirust, kuid tõenäoliselt mitte seda vähendada.  Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk suurenema tänavu nominaalselt ligi 10%, mis praeguste energiahindade tõusu juures tagab ikkagi netopalga korraliku reaalkasvu ja ostujõu paranemise. Tõsi, see võib tulla varem oodatust aeglasem.

Tänavuse kasvu mootor on eelkõige kodumaist päritolu

Kuigi aasta alguse põhjal on veel vara teha suuri järeldusi, paistab, et tänavuse majanduskasvu peamine vedur on eelkõige kodumaist päritolu. Lisaks sissetulekute kasvule ja maksumuudatustele, suurendab riik märkimisväärselt ka kaitse- ja taristuinvesteeringuid. See annab majandusele täiendava tõuke. Meie suuremate kaubanduspartnerite majandused peaksid küll paranema ja pakkuma ekspordivõimalusi, kuid väliskeskkond koos energiahindadega peidavad endas suurt ebakindlust.

Majanduskasvu väljavaatele lisab positiivsust see, et tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud. Loodetavasti hakkavad ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja juba töösse pandud ettepanekud vilja kandma.