Eesti maksupoliitika peab toetama meie ettevõtete arengut ja konkurentsivõime kasvu

G7 hiljutine ettepanek maksureeglite muutmiseks tähendab rahvusvahelisel turul tegutsevate ettevõtete maksustamise suuremat reformi. Nimelt on ettevõtete maksustamine jäänud juba väga kauaks ajaks maha üha globaalsemaks muutunud majandustegevuse olemusest. Teatavasti on tegemist kahe teemaga ehk sambaga, millest esimene on suunatud digiettevõtete maksustamisele riikides, kus nad tegutsevad ning oma tooteid ja teenuseid müüvad. Teine sammas on aga vähemalt 15% ettevõtete globaalse minimaalse tulumaksu (GMT) ettepanek, millega üritatakse ära hoida rahvusvaheliste suurettevõtete maksude optimeerimist madalate maksumääradega riikides või maksuparadiisides. GMT jõustumine mõjutab globaalset maksukonkurentsi, võib liigutada osade rahvusvaheliste suurettevõtete äritegevust riikide vahel ja muuta nende tarneahelaid.

Investorid ei näe G7 ettepanekus ohtu ettevõtete finantsseisule

Aktsiaturgude reaktsioon G7 ettepaneku kohta on olnud rahulik. Investorid eeldavad, et ettevõtete GMT jõustub alles aastate pärast ja see ei kujuta olulist ohtu ettevõtete finantsseisule. OECD möödunud aasta oktoobris tehtud arvutused näitavad, et 15-protsendine GMT suurendaks maksutulu maailmas 40-66 miljardi euro võrra, mis on väga väike osakaal näiteks maailma 100 suurima ettevõtte turukapitalisatsioonist. Väljapakutud 15% on tulumaksu miinimumtase, kuid riigid saavad vajadusel kehtestada ka kõrgema tulumaksumäära. Maksude tõstmine võib esmapilgul tunduda küll kummaline, kuid tuleks arvestada, et valitsussektori tulude tõstmise vajadus on kõikjal maailmas praegu suur. Pandeemiaga on riikide kulutused majanduse toetamiseks järsult suurenenud ja riigirahandus on oluliselt halvenenud.

G7 ettepaneku jõustumiseni läheb aastaid

G7 kokkuleppe tehnilistes detailides tuleb veel lahendusi otsida ja need ka läbirääkida, mistõttu selle jõustumine ei saa toimuda lähiajal. OECD on pakkunud 2023. aastat, kuid nii varane tähtaeg ei ole reaalne. USA soovib maksureeglite muutmise ettepaneku kohta saada küll poliitilist kokkulepet juba varsti, kuid erimeelsusi on veel palju. Selle aasta G20 kohtumistel saab näha, kui laia toetust G7 ettepanek leiab maailma suurimatelt riikidelt. G20 on aga väga erinevate majandusmudelite ja -huvidega riikide kooslus, mistõttu ei ole kaugeltki iseenesest mõistetav, et see G7 ettepaneku rahvusvaheliste maksureeglite reformimiseks heaks kiidab.

Ettevõtete GMT-l on mõte vaid siis, kui enamus riike seda kasutama hakkaksid. 15% ettevõtete tulumaksu ideed on aga raske maha müüa riikidele, mida siiani on kasutatud maksuparadiisina ja mille majandus sellise maksu kehtestamisega oma atraktiivsuse kaotaks. GMT kujutab ohtu mitmete riikide majandusmudelile. Näiteks Iirimaale, kus USA rahvusvaheliste suurettevõtete keskmine efektiivne maksumäär on väga madal. Iirimaa on teatavasti teinud väga tugeva majanduskasvu rahvusvaheliste ettevõtete investeeringute toel. Ungari välisminister on aga öelnud, et ühelgi välisriigil ei ole õigust sekkuda tema riigi maksupoliitikasse.

Ettevõtete GMT-le vastu seisvatel riikidel on raske üksi või vähemusse jääda, kuna selle saaks kasutusele võtta ka ilma nendeta. G7 ettepanek toetub OECD kaasava raamistiku, ehk 139 riigi, viimase paari aasta ettevalmistustele. Samas ei kehtesta OECD riikidele õiguslikke kohustusi. Kui Euroopa Liit (EL) valmistab nimetatud maksureeglite jõustamiseks ühisturul ette direktiivi, siis peavad liikmesriigid selle ka heaks kiitma, mis võib aga aega võtta.

Eesti ettevõtete maksustamine ei sobi kokku globaalse minimaalse tulumaksu ettepanekuga

EL liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti, ettevõtete efektiivsed tulumaksumäärad on olnud püsivas languses. Teatavasti on maksud olnud EL-s liikmesriikide lõikes väga erinevad ja maksupoliitikat on kujundatud iseseisvalt. G7 ettepanek tähendab küll majandus- ja maksupoliitika suuremat koordineerimist EL ühisturul, kuid ka sekkumist riikidevahelisse konkurentsi. Enamikes maailma ja ka Euroopa riikides on ettevõtete efektiivne tulumaksumäär praegu üle 15%. Euroopa Komisjoni andmetel on EL kaheksa riigi, sealhulgas ka Eesti, suurtel mittefinantsettevõtetel see aga alla nimetatud taseme. Eesti suurettevõtete keskmine efektiivne tulumaksumäär oli 2019. aastal 13,9%. OECD andmetel, mis sisaldab teistsugust ettevõtete kooslust ja arvestust, oli Eesti efektiivne ettevõtete tulumaks aga 17% ja EL-s oli alla 15 protsendise efektiivse tulumaksumääraga kuus riiki.

GMT puudutab Eestis kahte rahvusvahelisel turul tegutsevat ettevõtte peakontorit, mille aastane käive ületab 750 miljonit eurot ning ligi 300 välisettevõtte tütarettevõtet. Eesti ettevõtete jaotamata kasumi tulumaksust vabastamine – täpsemalt, tulumaksu tasumise edasilükkamine kuni kasumi jaotamiseni ei sobi kokku G7 pakutud ettevõtete GMT ideega. Eesti praegune ettevõtete tulu maksustamise põhimõte on toetanud nii meie ettevõtete tegevust ja nende investeeringuid, kuid olnud ka atraktiivne välisinvesteeringutele. Digiettevõtete maksustamist riigis, kus tegevus toimub, on Eesti toetanud, kuid GMT teemal küsib Eesti teatavasti erandit tulumaksu kohustuse edasilükkamise kohta, mille detailides tuleb veel kokku leppida. Selleks, et hoida meie majandust hästi teeninud ettevõtete tulu maksustamise põhimõtet.

Kui vaadata ettepoole, siis hakkab maksusüsteemi üha rohkem mõjutama rohepööre ja digitaliseerimine. Samuti vajab Eesti valitsussektor rohkem tulusid, et parandada halvenenud riigirahanduse seisu, tulla toime vananeva elanikkonnaga ja pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Kas see võib puudutada ka ettevõtete tulu maksustamist, sõltub sellest, kui palju saab muuta teisi makse või kas ja kui palju saab maksubaasi laiendada. Kokkuvõttes peab aga Eesti maksupoliitika olema ettevõtete ja majandusarengut toetav ning aitama kaasa nende konkurentsivõime kasvule. See peaks omakorda kutsuma Eestisse investeerima nii juba kohalikul turul tegutsevaid, kui ka mitteresidentseid ettevõtteid.