Eksportivate ettevõtete konkurentsivõime on ohus
Kaupade kogueksport Eestist kasvas septembris jooksevhindades veel 14%, kuid Eesti päritolu kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Kui kolmandas kvartalis suurenes Eesti kogueksport 16%, siis Eesti päritolu kaupade väljavedu vaid veidi üle 1%.
Eesti päritolu kaupade väljaveo osakaal on koguekspordis alates möödunud aasta sügisest vähenenud ja suurenenud on re-ekspordi osakaal. Kui eelmisel aastal oli Eestis toodetud kaupade osakaal koguekspordis keskmiselt ligi 72%, siis sel aastal 67%.
Jooksevhindades ekspordikasvule on toeks jätkuvalt kiire ekspordihindade tõus – mis on küll alates juulist aeglustunud. Püsivhindades olid nii eksport koos re-ekspordiga kui ka Eesti päritolu eksport septembris esialgse arvestuse järgi languses vastavalt 7% ja 19%. Mõlemad ekspordid on languses juba mitmendat kuud ning näiteks kolmandas kvartalis vähenes Eesti päritolu kaupade väljavedu püsivhindades ehk mahtudes esialgse arvestuse järgi 19%.
Kui koguekspordi kasvu jooksevhindades mõjutas septembris kõige enam mineraalsete toodete, sealhulgas elektrienergia väljavedu, siis Eesti päritolu kaupade ekspordis elektrienergiat ei olnud. Kuigi Eesti päritolu kaupade eksport suurenes septembris jooksevhindades aastases võrdluses vaid 4 miljoni euro võrra, toetasid seda kasvu kõige enam masinate ja seadmete, loomsete toodete ning toidukaupade ja jookide väljavedu. Kõige enam pidurdas aga ekspordikasvu Eestis toodetud mobiilsideseadmete ja mineraalsete õlide väljaveo vähenemine.
Riikide lõikes olid Eesti päritolu kaupade ekspordile jätkuvalt kõige suuremad sihtturud Soome, Rootsi, USA, Saksamaa ja Läti. Soome osakaal oli septembris 17,6% ja need viis riiki olid veidi üle poole kogu Eesti ekspordist.
Venemaa päritolu impordi osakaal vähenes kolme protsendini
Kui jooksevhindades suurenes septembris kaupade import Eestisse 19%, siis püsivhindades ehk, kui hinnakasvu mõju kõrvaldada, vähenes see esialgse arvestuse järgi 5%. Import on püsivhindades languses juba juunist. Venemaa päritolu kaupade sissevedu on viimastel kuudel väga tugeva kukkumise teinud ning selle osakaal kogu kaupade impordist on vähenenud 3,2 protsendile. Võrdluseks – nii eelmisel aastal tervikuna kui ka selle aasta esimesel poolel oli Venemaa päritolu kaupade ekspordi osakaal ligi 11%. Kõige enam on Venemaalt impordi languse taga mineraalsete kütuste ja puittoodete sisseveo vähenemine.
Välisnõudlus halveneb
Kui jätta välja 2020. aasta koroonašokk, on Eesti tööstusettevõtete ootused lähikuude ekspordivõimaluste kohta kukkunud 2009. aasta keskpaiga tasemele. Üha rohkemate ettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus äritegevust piiravaks peamiseks teguriks. Samuti hindavad Eesti ettevõtted, et nende konkurentsivõime välisturul on nõrgenenud. Seda kinnitab ka Eestist eksporditud kaupade turuosa langus euroalal. Osaliselt mõjutavad konkurentsivõimet ka Euroopa riikide väga erinevad toetused energiakriisi mõjude leevendamiseks. Eestis on sellised toetused suhtena SKP-sse Euroopa riikide võrdluses ühed väiksemad.
Eesti kaupu eksportivate tööstusettevõtete jaoks on kaubandustingimused tänavu ebasoodsad olnud, kuna sisse ostetud kaupade hinnakasv on ekspordihindade kasvu ületanud. Kuigi Eesti piiriülesed tehingud on valdavalt euros ja näiteks USA dollari osakaal on 4-5%, siis mõjutab nõrk euro meie impordihindasid kaubanduspartnerite kaudu ikkagi. Eriti puudutab see energiakaupu.
