Tagasi
Jaekaubanduse kasv on võrreldav buumiaastatega

Jaekaubanduse kasv on võrreldav buumiaastatega

Mais kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 18%. Jaemüügi kasv oli väga tugev juba teist kuud järjest. Kui aprillis mõjutas kasvu möödunud aasta samal kuul toimunud müügimahu langus, mis viis võrdlusbaasi madalale, siis mais oli selline baasiefekt minimaalne. Isegi siis, kui möödunud aasta mais oleks jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvanud pandeemia eelse 12 kuu keskmisena, oli käesoleva aasta mais müügitulu kasv kahekohaline. Seda kinnitab ka 17-protsendine kasv aprilliga võrreldes. Viimati nägime nii tugevaid jaekaubanduse kasvusid lühiajaliselt 2012. aasta alguses ja 2004-2007. majandusbuumi aastatel. Mais avati küll kõik jaekaubandusega tegelevad poed, kuid pandeemia ajal suurenes oluliselt ka e-kaubandus. Aasta esimese 5 kuuga on jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu suurenenud 11%.

Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu senise tugeva kasvu juures tuleks arvestada ka seda, et pandeemia eelsetel aastatel oli mitteresidentide kulutuste osakaal kogu eratarbimises ligi 12%, mis eelmise ja käesoleva aasta esimese poole liikumispiirangute mõjul on kokku kuivanud. Sellel on ka teatav mõju olnud jaekaubandusele. Viiruse taandumine ja liikumispiirangute leevenemine toovad Eestisse aga rohkem välisturiste, kes muude kulude kõrval annavad oma panuse ka jaekaubanduse käibe kasvu.

Hoiustel seisva raha mõju jaekaubandusele ei maksa ülehinnata

Kuigi Eesti tarbijate kindlustunne on pandeemiaeelse ajaga võrreldes veel nõrgem, on see sel aastal tublisti paranenud. Paranenud on ka jaekaubandusettevõtete ootused eesolevate lähikuude äritegevuse suhtes. Inimeste nõudmiseni hoiuste kasvu tipp jäi ilmselt küll märtsikuusse, kuid see oli ka mais jätkuvalt väga tugev – aastases võrdluses suurenesid need 20% ja olid siis ligi 1,5 miljardi euro võrra suuremad, kui aasta tagasi. Samas on hoiused jaotunud väga ebaühtlaselt. Suurte hoiuste osakaal klientide arvu järgi on küll väike, kuid nende maht pankade hoiuste portfellis on väga suur. Väikese hoiustega on aga vastupidi – nende osakaal klientide arvu järgi on suur, kuid osakaal pankade hoiuste portfellis on suhteliselt väike. Selline hoiuste jaotus näitab, et hoiustesse kuhjunud raha suundub inimeste kindlustunde ja liikumisvõimaluste paranedes ilmselt rohkem reisimisse, teenustesse, kinnisvarasse, investeeringutesse ja kestvuskaupadesse, mitte aga peamiselt kulukaupadesse jaekaubanduses. Samas jõuab alates septembrist majandusse ligi miljard eurot teisest pensionisambast väljavõetud raha, mis on 8% eratarbimise aastasest mahust. Osa sellest rahast liigub tarbimisse, sealhulgas ka jaekaubandusse.

Majandusaktiivsuse paranemine suurendab tarbimist

Inimeste tarbimist peaksid tagant lükkama ka nende järsult suurenenud inflatsiooniootus, palgakasvu kiirenemine ja tööpuuduse vähenemine. Inflatsioon vähendab teatavasti hoiustel oleva raha reaalväärtust, mistõttu suunab see rohkem raha kestvuskaupade tarbimisse ja investeeringutesse. Samas võib kiire hinnakasv pidurdada mõnevõrra kulukaupade ja teenuste tarbimist, eriti väiksemate sissetulekutega inimestel. Palga reaalkasv ehk inflatsiooniga kohandatud palgakasv ehk inimeste ostujõud peaks sel aastal aga suurenema. Majandusaktiivsuse paranemine suurendab nõudlust tööjõu järele ja vähendab töötute arvu. Kui mais oli registreeritud töötuid rohkem kui aasta tagasi, siis juuni lõpuks on nende arv ja töötuse määr jõudnud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Töötute arv peaks aga veelgi vähenema. Samas on üha rohkemate ettevõtete jaoks tööjõupuudus suuremaks äritegevust piiravaks teguriks – see kergitab palkasid. Rohkem tööjõudu tööturul koos kasvavate reaalpalkadega suurendab aga tarbimismahtu. Kokkuvõttes peaks käesoleva aasta teine pool, vähemalt lähikuud, olema jaekaubandusele soodne ja pakkuma kasvuvõimalusi.