Kas keskpankade võitlus inflatsiooni vastu hakkab vilja kandma?

Sel nädalal tõstavad Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv ja veel mitu keskpanka intressimäärasid. USA-s ja euroalal on hinnakasv tõusnud viimase neljakümne aasta kiireimaks, mis eeldab keskpankadelt kiiret tegutsemist.

EKP peaks tõstma intressimäärasid sel nädalal 0,5 protsendipunkti ning jõudma hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga kahe protsendini. See on ka investorite konsensuslik ootus. Samuti tähendab see intressimäärade tõstmise aeglustamist. Kuigi kolmas kvartal näitas euroalal veel mõõdukat majanduskasvu ja tööturg oli tugev, on väljavaade halvenemas. Swedbanki hinnangul ootab lähikvartalitel euroala ees majanduslangus. Sellele vaatamata peaks EKP järgmise aasta alguses intressimäärade tõstmisega jätkama kahel korral 0,25 protsendipunkti ja viima hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 2,5 protsendini.

Esimest korda ligi pooleteise aasta jooksul näitas euroala hinnakasv novembris kerget taandumist. Seda, kas euroala inflatsioon on oma tipu läbinud, on veel vara öelda, kuid vähemalt ei tohiks see kaugel olla. Võrdluseks, Eestis on hinnakasv allapoole liikunud alates septembrist. Samas on inflatsiooni aeglustumise põhjuseks, nii euroalal tervikuna kui Eestis, energiahindade tõusu rahunemine. Ilma energiahindadeta inflatsioon veel kiireneb.

Rahapoliitika karmistamisel USA-s on euroalale vähemalt kahetine mõju. Ühest küljest on see eurot dollari vastu nõrgemaks muutnud. See teeb dollaris denomineeritud kaubad, sealhulgas nafta, eurodes kallimaks, millel on omakorda inflatsiooniline mõju. Samas aitab rahapoliitika karmistamine USA-s rahapakkumise ja nõudluse vähenemise kaudu kaasa inflatsiooni aeglustamisele euroalal. Lisaks peaks EKP teatama oma bilansimahu vähendamisest ehk varem varaostudega lisatud raha järk-järgult euroala majandusest väljatõmbamisest. See peaks täiendavalt euroala majandusaktiivsust ja nõudlust veidi pidurdama, mis omakorda aeglustab hinnakasvu.

Mitmed hinnasurved maailmas on vähenemas

Tööstusmetallide hinnad on tulnud tublisti alla kevadisest tipust. Kõrgelt tasemelt on veidi langenud ka toidutoorme hinnad. Naftahind maailmaturul on kukkunud juba aastataguse taseme lähedale ning maagaasi hind on enam kui 40% madalam käesoleva aasta septembri alguses olevast tipust. Pinged tarneahelates on leevenemas ja laevadega kaupade transpordihinnad on samuti oluliselt langenud. Üha rohkemate ettevõtete jaoks on aga muutunud ebapiisav nõudlus äritegevust piiravaks teguriks.

Samas võivad energiahinnad uuesti tõusta. Maagaasi hinna languse taga on paljuski varasem pehmem ilm, mis aitas kaasa maagaasi varude suurendamisele. Maagaasi futuurid järgmiseks aastaks näitavad aga ikka veel ligi seitse korda kõrgemat hinda kui möödunud aasta alguses. Kui Hiina rohkem oma koroonapiiranguid vähendab ja selle majanduskasv järgmisel aastal kiireneb, suureneb ka nõudlus nafta järele, mis võib selle tooraine hinda tõsta.

Kõrged energiahinnad ei ole veel kaupadesse ja teenustesse täiel määral jõudnud ning samuti võib tugev surve palkade tõstmiseks tekitada palga-hinna spiraali, mis hoiaks üleval kõrget inflatsiooni. Nii sooviksidki mõned Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed sel nädalal veel ühte 0,75% intressimäärade kergitamist, mistõttu ei ole see võimalus veel laualt maas. Halvim variant oleks see, kui inflatsioon jääb kõrgele kauemaks, majandus läheb langusesse ning see tooks kaasa stagflatsiooni, mis oleks keskpankadele veel suurem peavalu.

Kas keskpangad võivad rahapoliitika karmistamisega üle pingutada?

Bank of America andmetel on sel aastal maailmas intressimäärasid tõstetud juba kokku 275 korral ja vaid 13 korral on neid langetatud. Üle 50 keskpanga on kergitanud intressimäärasid vähemalt 0,75 protsendipunkti, sealhulgas Föderaalreserv on seda teinud neli korda ja EKP kaks korda järjest. Föderaalreserv on sel aastal tõstnud intressimäärasid kokku juba 3,75 ja EKP 2 protsendipunkti. Mida kõrgemale intressimäärad tõusevad, seda tugevam mõju neil on. Selline intressimäärade tõstmine muudab kogu maailmas raha ja laenamise kallimaks.

Bloomberg Economicsi prognoosi järgi kerkib maailma kaalutud intressimäär selle aasta alguse 2,8 protsendilt aasta lõpuks keskmiselt 5,2 protsendini. Tegemist on erakordselt jõulise rahapoliitika karmistamisega. Kuna selle täielik mõju avaldub majandusele viiteajaga, siis ei saa välistada riski, et keskpangad võivad intressimäärade tõstmisega üle pingutada. Föderaalreserv sellepärast juba muretsebki. Ka EKP juhatuse liige, Philip Lane, arvas nädal tagasi, et kui EKP jõuab inflatsiooni eesmärgile (2%) lähemale, võib tekkida rahapoliitika eesmärkide ületamise oht.

Neutraalne intressimäär ehk selline teoreetiline ja hinnanguline intressimäär, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu, on paljudes riikides aastatega allapoole tulnud. EKP hinnangul on euroala neutraalne intressimäär praegu umbes 2% juures. Liikmesriikide lõikes on see väga erinev – Eestis ilmselt kõrgem, Itaalias aga madalam. Seega peaks EKP nüüd selle tasemeni ka jõudma. Kõrgemad intressitasemed pidurdaksid euroalal majandusaktiivsust veelgi tugevamalt ja aitaksid kaasa sügavamale majanduslangusele.

Keskpankadel ei ole praegu paremat valikut, kui tegutseda inflatsiooni allasurumise nimel
Samas ei ole keskpankadel praegu paremat valikut, kui inflatsioon iga hinna eest alla suruda. See oleks halb lahendus, kui inflatsioon jääks liiga kõrgeks liiga pikaks ajaks. Pikaleveninud kiire inflatsioon on majandusele halb ja sellest lahti saamine väga valus ja kulukas. Nii Lagarde kui Powell on öelnud, et nad keskenduvad praegu inflatsiooni ohjeldamisele, isegi siis kui see vähendab nõudlust ja mõjub kahjulikult tööturule. Tegelikult tulebki inflatsiooni alla toomiseks nõudlust vähendada. Paljud ettevõtted on siiani saanud suunata oma kõrgele tõusnud tootmiskulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Nõudluse vähenedes see võimalus kahaneb ja see peaks hinnakasvu pidurdama.

Valitsuste toetused töötavad vastu rahapoliitika karmistamisele

Nõudluse vähendamisele töötavad aga vastu Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks majapidamistele ja ettevõtetele suunatud suured toetused. Mõttekoja Bruegel andmetel on Euroopa riigid alates möödunud aasta septembrist kuni selle aasta novembrini selliseid toetusi lubanud 706 miljardit euro eest, sealhulgas Euroopa Liidus 600 miljardi ja ainuüksi Saksamaal 264 miljardi eest. Riikide lõikes on toetuste suurused majanduse mahtu arvestades väga erinevad ja see võib tugevasti mõjutada konkurentsikeskkonda. Kui näiteks Eestis on selliste toetuste maht 1% SKP-st, siis Saksamaal 7,4%, Leedus 6,6%, Lätis 3,2%. Küll on aga näiteks Soomes ja Rootsis ning veel mõnes üksikus Euroopa riigis selliste toetuste suhteline suurus Eesti omast väiksem.

Eelmisel aastal oli euroala valitsuste eelarvepuudujääk üle 5% SKP-st ja peaaegu kõikide riikide (välja arvatud Luksemburg) eelarved olid miinuses. Energiakriisi mõjude leevendamiseks jagatavad toetused suurendavad eelarvepuudujääki või siis vähemalt takistavad selle taandumist. Eelarvepuudujääkide hoidmine suurendab aga nõudlust, mis omakorda võib inflatsiooni kiirendada või kiirena hoida. Mida suuremad sellised toetused on ja mida enam need nõudlust suurendavad, seda enam tuleb keskpankadel rahapoliitikat karmistada, sealhulgas intressimäärasid tõsta. Seetõttu peaksid sellised toetused olema ajutised ja võimalikult täpselt suunatud ehk mõeldud neile, kes seda hädasti vajavad