Kas majanduse mitmekesisus tagab Eestile edu?

Majanduse vastupidavust ja kasvu mõjutab paljude muude tegurite kõrval selle struktuur. Mitmekesisem majandus aitab kaasa jätkusuutlikumale kasvule ja muudab selle vastupidavamaks.

Kuigi majanduse mitmekesisusel ja sisemajanduse kogutoodangul (SKT) inimese kohta on tugev seos, on oluline ka see, kuidas loodud lisandväärtus tekib ja kuidas raha jaotatakse. Näiteks on Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, Kataris ja Kuveidis SKT inimese kohta kõrge, kuid nende riikide majandused sõltuvad palju toorainete (nafta ja gaasi) ekspordist ja ei ole mitmekesised. Kõige mitmekesisema majandusega riikideks maailmas võib pidada küll USA-d, Hiinat ja Saksamaad, kuid riigi suurus ei ole tingimata takistuseks majanduse mitmekesisemaks muutmisele. Näiteks on Singapuris, Hollandis ja Iirimaal palju erinevaid tegevusalasid, mis nende riikide majandust edendavad.

Eesti majandus asus 2022. aastal oma mitmekesisusega maailma 112 riigi hulgas 37. kohal, kusjuures Läti ja Leedu olid meist tagapool, Soome ja Rootsi aga eespool, kusjuures viimase 20 aastaga on meie majanduse mitmekesisus suurenenud. Eesti majanduse mitmekesisus sõltub aga paljuski ekspordi struktuurist ja mõistagi, ekspordi konkurentsivõimest.

Kaupade eksport on muutunud mitmekesisemaks

Teatavasti on paljudele Eesti ettevõtetele koduturg liiga väike. Nii suunati eelmisel aastal töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, müügist välisturule 67%, kusjuures ligi pooltes tegevusalades oli see osakaal isegi üle 80%. Eksportivaid ettevõtteid on Eestis küll ligi 30%, kuid nendega on seotud suur hulk teisi ettevõtteid, kes toodavad lõpptoodete jaoks tootmissisendeid ja pakuvad tootjatele erinevaid teenuseid. Mõned aastad tagasi arenguseirekeskuse tellitud uuringu järgi on Eestis kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest 80% ettevõtetest. Kusjuures, mida lähemal eksportimisele, seda suurem on tootlikkus. Seega on ekspordil Eesti ettevõtetele ja kokkuvõttes ka kogu majandusele süsteemne mõju. Välisnõudluse muutus ei mõjuta vaid vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid ka nendega seotud väärtusahelat.

Nii nagu on suurenenud Eesti majanduse mitmekesisus, on muutunud mitmekesisemaks ka meie kaupade eksport. Teisisõnu, Eesti ekspordi jaotus on kaupade vaates muutunud mõnevõrra ühtlasemaks ehk kontsentreerub vähem üksikutele kaupadele. Üle-eelmisel aastal oli Eestist eksporditavate kaupade jaotus ühtlasem kui näiteks Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Sihtturgudelt kõige kontsentreeritum eksport

Eesti ettevõtted eksportisid eelmisel aastal kõige enam puittooteid ja elektriseadmeid, oluline osa sellest oli mobiilsideseadmetel. Need kaks kaubagruppi moodustasid ligi kolmandiku kaupade koguekspordist. Kui siia juurde lisada veel mööblitööstuses valmistatud tooted (sh kokkupandavad ehitised) ning erinevad masinad ja seadmed, tõuseb nende osakaal juba ligi pooleni kaupade koguekspordist. Kui puittoodete ja mööblitööstuse toodete väljavedu sõltub paljuski ehituse ja kinnisvarasektori nõudlusest, siis erinevate masinate ja seadmete ning elektriseadmete nõudlus on rohkem hajutatud. Mobiilsideseadmetest ehk peamiselt 5G seadmetest kolmandik veetakse USA-sse ja ligi veerand Rootsi. Konjunktuur nende toodete järele peaks küll hea olema, kuid võimalikud USA tollitariifid võivad sinna ekspordis muutusi tuua ja tekitavad ebakindlust.

Kui aga võrrelda Eesti kaupade ekspordi jaotust suuremate sihtturgude järgi, siis on see meie lähiriikide võrdluses kõige rohkem kontsentreeritum. Näiteks kui Eesti viis suurimat sihtturgu (Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Saksamaa) moodustavad kaupade koguekspordist ligi 56%, siis Lätil on see osakaal 48%, Soomel 46%, Leedul 43% ja Rootsil 41%. Seega mõjutab väheste riikide majandusolukord meie eksporti tugevamalt. Soome ja Läti ei ole meie suurimad sihtturud mitte ainult ekspordimahu poolest, vaid ka Eesti ettevõtete eksporditud kaupade arv nendesse riikidesse on suurem. Samuti on kaupade eksport nendesse riikidesse jaotunud kaupade lõikes ühtlasemalt, vähemalt võrreldes ekspordiga Leetu, Rootsi ja Saksamaale.

Kas Eesti majandus on liiga teenuste keskne?

Eesti majanduse struktuur muutub tasapisi. Teenuste osakaal on Eestis tõusnud enam kui 74 protsendini majanduses loodud kogulisandväärtusest, samas kui tööstussektori osakaal on langenud alla 24 protsendi. Võrdluseks, kümme aastat tagasi oli teenuste osakaal majanduses 69 ja tööstuse osakaal ligi 28%.

Eelmisel aastal oli esialgsete arvestuste järgi Eesti teenustesektori osakaal Euroopa Liidu (EL) keskmisest veidi kõrgem, sealhulgas kõrgem kui Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Kuigi majanduse konkurentsivõime ja teenustesektori osakaalu vahel on seos üsna nõrk, on näiteks IMD maailma konkurentsivõime pingerea tipus olevates Šveitsis, Taanis, Rootsis ja Hollandis teenuste osakaal kõrge. Teenuste osakaal on kõrge ka näiteks Soomes ja Belgias, mis asuvad 67 riigi pingerea esikolmikus.

Teenuste hulka kuulub pikk nimekiri eri tegevusaladest, mis panustavad majandusse väga erinevalt. Siia mahuvad muuhulgas näiteks kaubandus, veondus, pangandus ja kindlustus, majutus ja toitlustus, tervishoid, haridus, avalik haldus ja riigikaitse. Tegu on äärmiselt mitmekülgse sektoriga, kuhu kuuluvad nii era- kui avaliku sektori ettevõtted ja asutused. Samuti koosneb teenustesektor nii eksportivatest kui ka siseturule orienteeritud ettevõtetest, mis maksavad oma töötajatele Eesti keskmisega võrreldes nii kõrgemaid kui ka madalamaid palku. Teenustesektor on viimase kümne aastaga kasvanud tööstussektorist tublisti kiiremini. Kui viimasel viiel aastal tööstussektori lisandväärtus püsivhindades langes, siis teenused kasvasid. Samas on veerand teenustesektori kasvust tulnud info ja side tegevusalast ja viiendik kinnisvarategevusest. Samuti on teenuste keskmine tunnitootlikkus kasvanud pikemas vaates tööstussektorist kiiremini.

Teenuste eksport parandab väliskaubandusbilanssi

Kaks aastat kestnud Eesti kaupade ja teenuste ekspordimahu langus möödunud aasta kolmandas kvartalis pidurdus ja näitas isegi marginaalset kasvu. Selle taga oli tasapisi paranev välisnõudlus, teenuste ekspordi suurenemine ja kaupade ekspordi languse taandumine, kuid ka 2023. aasta madala võrdlusbaasi mõju.

Kuigi Eesti kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKT-s on kümne aastaga vähenenud 81 protsendilt 2014. aastal ligi 77 protsendini eelmisel aastal, on meie ekspordimaht selle ajaga tõusnud 28%, jooksevhindades ehk koos hinnakasvuga aga isegi 81%. Teenuste ekspordimahu kasv on olnud kaupadest tublisti suurem – teenustel 65%, kaupadel vaid 11%. Nii on teenuste ekspordi osakaal SKT-s kümne aastaga tõusnud viie protsendipunkti võrra, samas kui kaupade ekspordi osakaal on ligi kümme protsendipunkti vähenenud. Kuigi langenud on ka kõrgtehnoloogiliste kaupade väljaveo osakaal, siis veel paar aastat tagasi oli see kõrgem kui näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. Samuti ei ole kõrgtehnoloogiliste kaupade ekspordi langus olnud laiapõhjaline, kuna selle taga on peamiselt mobiilsideseadmed.

Teenuste eksport on küll kasvanud, kuid selle struktuur ei ole väga laiapõhjaline. Eelmise aasta esimesel kolmel kvartalil tuli tublisti üle poole teenuste ekspordist vaid neljast teenuste grupist: 21% arvutiteenustest, 15% spetsiifilistest äriteenustest, 11% erareisiteenustest 10% laondust ja veondust abistavatest tegevustest (peamiselt sadamate tegevusest).

Kuna Eestis on kaupade tootmiseks ja nende eksportimiseks vaja suur osa tootmissisendeid importida, on kaupade väliskaubandusbilanss tugevalt negatiivne. Teenuste bilanss on aga enamuse ajast olnud positiivne. See on aidanud kogu väliskaubandusbilansil positiivne püsida, välja arvatud 2020.–2022. aastatel. Positiivne bilanss tähendab seda, et Eesti teenib välisriikidesse müügist rohkem raha, kui me nendest impordile kulutame. Sellel on aga omakorda positiivne mõju kogu majandusele.

Teenustel on üha olulisem roll maailma väärtusahelate toimimises

Teenuste osakaalu kasvu taga on palju põhjuseid. Oluliselt on suurenenud nõudlus info- ja sideteenuste järele, koos sissetulekute ja elatustaseme tõusuga kulutatakse rohkem meditsiini- ja sotsiaalhoolekandeteenustele, meelelahutusele, väljas söömisele ja reisimisele. Digitaalsed võimalused lubavad hõlpsamat teenuste kasutamist, sealhulgas teises riigis. Teenustesektoris on paljudel juhtudel vaja ettevõtete asutamiseks vähem stardikapitali kui tööstuses. Samas on viimastel aastatel nõrgenenud nõudlus vähendanud töötleva tööstuse lisandväärtust ja selle osakaalu majanduses. Lisaks selle on Eestis toodetud elektri omahinna konkurentsivõime langus vähendanud elektri tootmismahtu.

Teenustel on üha olulisem roll maailma väärtusahelate toimimisel. Kui kõrgema sissetulekuga riikides on suurema mõjuga teadmiste mahukad teenused (finants-, IT- ja intellektuaalomandiga seotud teenused), siis vaesemates ja toorainete ekspordist sõltuvates riikides domineerivad teenustesektoris turism ja mõnel juhul ka transport. Teadmiste mahukas teenustesektoris innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogia ulatuslikum kasutamine võib parandada eksporditavate kaupade kvaliteeti, tõsta nende lisandväärtust ja muuta kaupade ekspordi mitmekesisemaks.

Majanduse mitmekesisusest on vähe kasu, kui ettevõtted ei ole konkurentsivõimelised

Mõistagi on majanduse ja ekspordi mitmekesisusest vähe kasu, kui ettevõtted ei ole konkurentsivõimelised. Kui vaadata ekspordihindade muutust viimase nelja aasta jooksul, on Eesti hinnad kasvanud oluliselt kiiremini kui Euroopas Liidus keskmiselt, sealhulgas kiiremini kui Soomes, Lätis, Saksamaal ja Leedus. Samuti on Eesti toodangus sisalduv tööjõukulu suurenenud EL keskmisest kiiremini. Samas on see olnud aeglasem kui Lätis ja Leedus, kiirem aga Soomest ja Rootsist.

Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui siseturul aastatega vähenenud, kusjuures eriti tugev kukkumine on toimunud just viimastel aastatel. Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud uuringu paneeli kuuluvate majandusekspertide hinnangul oli eelmise aasta detsembris Eesti majanduse kolmeks suurimaks probleemiks just ebapiisav nõudlus, vähene innovaatilisus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Samas oli Swedbanki eelmisel aastal läbiviidud tööstusuuringu järgi 80 % ettevõtete põhifookus toodete omahinna konkurentsivõimelisusel.

Eesti tööjõu tootlikkus jääb EL riikide reas viimaste hulka

Konkurentsivõimet mõjutab hinnamuutuse kõrval teatavasti ka tootlikkus. Kuna pikaleveninud majanduselanguse juures on Eestis hõive suurenenud, siis on tööjõu tootlikkus viimasel kolmel aastal vähenenud. See on aga arvestuslik näitaja ega näita täpselt ettevõtete tegelikku efektiivsust. Samas on ettevõtetes tööjõukulude osakaal pikemas vaates tõusnud ja kasumlikkus langenud. Kui võrrelda kogumajanduse tööjõu tootlikkuse muutust püsivhindades, siis oli Eestis see eelmisel aastal umbes samal tasemel nagu 2019. aastal. Meie tulemus oli parem vaid üksikutest EL riikidest, sealhulgas Soomest. Seega jäi Eesti tööjõutootlikkuse muutus maha enamikust meie suurematest Euroopa kaubanduspartneritest.

Viimasel 25 aastal on Eesti kaupade ja teenuste turuosa maailmaturul tõusnud, mis viitab pikema aja jooksul konkurentsivõime paranemisele. Samas on teenused ja kaubad üsna erinevalt käitunud. Kui teenuste turuosa kuni 2020. aastani olulist paranemist ei näidanud, siis viimastel aastatel on see kiire hüppe teinud. Eksporditud kaupade turuosa aga kerkis kuni 2020. aastani, kuid erinevalt teenustest, on selle tõus pidurdunud. Tõsi küll, turuosa muutuse taga on lisaks olemasolevate kaupade ja teenuste konkurentsivõimele ja nõudluse muutusele ka uued tooted ja struktuurimuutused ekspordis.

Paraku ei sõltu Eestist ekspordi konkurentsivõime vaid meie ettevõtete pingutustest – seda mõjutavad üha enam ka teiste riikide poolt kaubandust kahjustavad turutõkked ja ettevõtete toetamine. Viimastel aastatel on kaubandust piiravate abinõude arv kasvanud. Samuti on suurendanud ebakindlust USA plaanitud tollitariifid.