Trump võttis USA ravimitööstuse sihikule. Mida tähendab see investori jaoks?

USA administratsioon survestab riigi farmaatsiahiiglaseid langetama ravimihindu, mis pannud surve alla ka sektori aktsiad. Ebakindlus pole investorite jaoks kindlasti meeldiv tunne, kuid nagu aasta alguse tariifiuudised näitasid, siis paanikaks pole ka ilmselt seekord põhjust.

Ravimihiiglane Novo Nordisk, mille turuväärtus ületas ühel hetkel isegi Taani SKP-d, on investoritele tänavu pettumust valmistanud ja aktsia on kukkunud tipust ligi 70%, makstes hetkel sama palju kui 2021. aastal. Konkurentsi kasv, oodatust kehvemad uuringutulemused ja finantsprognooside alandamine on ettevõttele kõva hoobi andnud ja on raske näha, et lähiaastatel aktsia taas tippe vallutama hakkab.

Niisiis pöördub investorite pilk ka ravimitööstusese puhul üle ookeani. Kuidas seal läheb? Paremini, kuid tänavune aasta hõiskamiseks põhjust otseselt ei paku. S&P 500 on tõusnud aasta algusest dollarites tervikuna 17%, kuid globaalsed ravimitootjate aktsiad kõigest 5%, eurodes mõõdetuna isegi langenud 4%.

Ravimitööstus on alati mingil määral poliitilistest ja regulatiivsetest otsustest sõltunud, kuid tänavune aasta on seda eriti selgelt esile toonud. Võtmenimi on siin loomulikult Donald Trump, kes on juba kevadest survestanud USA suurimaid ettevõtteid ravimihindu alandama, allkirjastades selleks ka eraldi täitekorralduse. Oktoobris jõuti konkreetsete kokkulepeteni: AstraZeneca ja Pfizer nõustusid langetama oma ravimite hindu riiklikus Medicaid-programmis ning vastutasuks leevendab Trumpi administratsioon ravimifirmade jaoks välismaalt imporditud toimeainete suhtes tariife.

Investorid reageerisid kahe ravimitootja uudisele positiivselt, lootes, et kokkulepped piiravad suuremat poliitilist sekkumist. Usutakse, et ka kõik ülejäänud 15 ravimifirmat, millele Trump eraldi tähelepanu pööras, sõlmivad administratsiooniga sarnase kokkuleppe.

Samas on ebakindlust sektoris endiselt palju. Trumpi administratsiooni kevadine täitekorraldus tähendab sisuliselt, et Ameerika patsiendid ei tohi maksta teatud ravimite eest rohkem kui Euroopa riigid. See seab kogu tööstuse surve alla: USA turg, mis on olnud farmahiiglaste kasumimootor, peaks nüüd arvestama mõnevõrra madalama hinnatasemega. Endiselt on aga ebaselge, mis ravimid Trumpi hinnaalandusprogrammi alla täpsemalt kuuluvad ning kas see ravimifirmadele ka reaalset mõju avaldab.

Investoritel on siin mõte vaadata suuremat pilti ja lühiajalistest kõikumistest ennast mitte niivõrd häirida lasta. Tõsi, COVID-19 pandeemia ja kaalulangetusravimite võidukäik on ravimitööstuse stabiilsuse kuvandit kõvasti moonutanud, viies mitmed aktsiad rekordhindadeni ja nad sealt ka hiljem kolinaga alla kukutanud. Ent pikaajalises vaates on ravimifirmade väärtpabereid peetud majandustsüklile vähem tundlikeks aktsiateks ja seda lihtsal põhjusel: vahet pole, mis majanduses parasjagu toimub, inimeste haigused vajavad alati ravi.

Võib ka arvestada sellega, et mida aeg edasi, seda vähem Donald Trumpi väljaütlemised sektorile mõju avaldavad. Paralleeli võib siin tõmmata kogu S&P 500-ga: kui kevadel põhjustasid Trumpi tariifiuudised turul tugeva languse ja paanilise meeleolu, siis tegelikult taastus turg kiiresti ja edasised tariifitõusud enam aktsiahindu olulisel määral ei kukutanud. Sama juhtub ilmselt USA ravimitööstusega, mille aktsiad on tegelikult juba maikuu põhjadest tublisti taastunud.

Kuna parimaid võimalusi võivad pakkuda sektorid ja väärtpaberid just siis kui meelestatud nende suhtes on kõige madalam siis tasub investoril hoida kainet meelt ja omada julgust just siis alustada investeeringute soetamisega. Oleme oma portfellihalduse klientidele alustanud farmaatsiasektori positsioonide lisamisega viimase kuu jooksul ja näeme siin jätkuvalt atraktiivset võimalust investoritele. Farmaatsiasektori kasuks räägivad odavamad suhtarvud, tugevad rahavood ja globaalne inimkonna vananemine. Omades tehnoloogiasektori suhtes negatiivset korrelatsiooni, aitavad ravimifirmad portfelli üldist riskitaset vähendada. Kümnendiku farmaatsiasektori investeeringust moodustavad portfellihalduse klientidel biotehnoloogia ettevõtted. Aastal 2026. aeguvad mitmete suurte ravimifirmade patendid, mistõttu biotehnoloogia aktsiad on kujunemas atraktiivseteks ülevõtmise objektideks.

Artikli autor Andres Suimets on Swedbanki privaatpanganduse juht.

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui kahandada.