Koroonakriis võtab palgakasvult hoogu maha
- Palgakasv ulatus nii neljandas kvartalis kui aasta keskmisena 3 protsendini.
- Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju: on valdkondi, kus palgakasv ulatub 10 protsendini ja harusid, kus palk langeb.
- Selleks aastaks prognoosib Swedbank 3,5-protsendilist, palgakasvu.
Palgakasv vastas ootustele
Eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk üle 1500 euro. Mediaanpalk ulatus samal ajal umbes 1200 euroni. Keskmine palk suurenes aastaga 2,9 protsendi võrra. See vastas Swedbanki prognoosile.
Töötajate arv oli uue olukorraga kohanenud. Hõive vähenemine ligi 20 000 inimese võrra tähendas seda, et töötundide arv ühe töötaja kohta oli neljandas kvartalis umbes sama kui aasta varem. Viimastel nädalatel kehtestatud täiendavad tegevuspiirangud vähendavad teatud sektorites nõudlust tööjõu järele veelgi. Palgatoetus ajutiselt suletud sektorites on mõistlik ja tähendab riigile kokkuvõttes väiksemaid kulusid.
Sellel aastal peaks palgakasv olema vaid veidi kiirem
Eelmise aasta kokkuvõttes ulatus brutopalga kasv 2,9 protsendini. Selleks aastaks prognoosib Swedbank vaid veidi kiiremat, 3,5-protsendilist, palgakasvu. Palgakasv ületab endiselt hindade tõusu, samas on töötajate reaalne ostujõu tõus oluliselt väiksem kui enne kriisi.
Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju
Keskmine palgatase vähenes aasta viimastel kuudel igas neljandas tegevusharus. Töötasu alanes kriisist räsitud kaubanduses, turismis ja meelelahutuses. Samal ajal on tegevusalasid, kus palgakasv on endiselt väga kiire, ulatudes ligi 10 protsendini. Tööjõupuudus kergitab palku IT valdkonnas. Preemiate maksmine hoogustas aasta lõpus palgakasvu põllumajanduses ja metsanduses ning mäetööstuses. Preemiate maksmine majanduses tervikuna siiski vähenes. Ehituses neljandas kvartalis palgakasv seiskus ja töötlevas tööstuses ulatus töötasu tõus tagasihoidliku 1,5 protsendini.
