Korterite taskukohasus jätkab paranemist
Aktiivsus Tallinna korteriturul püsib alates eelmise aasta teisest kvartalist ligikaudu samal tasemel. Teises kvartalis oli broneeringute arv uusarendustes jätkuvalt veidi üle kahe korra väiksem ning tehingute arv järelturul ligi 10% langenud võrreldes 2016.–2019. aasta keskmisega.
Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind pöördus teises kvartalis langusesse ja oli 3,5% aastatagusest madalam. Osaliselt on selle taga muutunud tehingute struktuur.
Koduostjad otsivad uusarendustele alternatiivi järelturult
Uusarenduste vilets kättesaadavus on muutnud korteriturul tehingute struktuuri, millega uusarenduste osakaal tehingutes on vähenenud kümne aasta tagusele tasemele. Esimesel poolaastal oli uusarenduse korterite osakaal tehingutes ligi 14%, samas kui aastatel 2016.–2019. ja kahel eelneval aastal moodustasid tehingud uusarendustega keskmiselt veerandi.
Teisalt on see pannud majapidamisi otsima uusarendustele alternatiivi järelturult. Detailsem statistika näitab, et tehingute osakaal võrdlemisi uute ja kallimate järelturu korteritega esimesel poolaastal suurenes. See omakorda panustas ka järelturu korterite hinnatõusu, mis oli teises kvartalis ligi 4% võrreldes aastatagusega. Uusarenduste pakkumishind püsis teises kvartalis 6% kõrgem aastatagusest, kuid vähese nõudluse taustal pakkusid arendajad lisaks muudele hüvedele ka mõningaid hinnasoodustusi.
Uute ja järelturu korterite hinnavahe püsib kümne aasta kõrgeim. Turul pakutavad uusarendused olid võimalikke hinnasoodustusi arvestamata järelturu korteritest esimesel poolaastal keskmiselt 43% kallimad. Aastatel 2016–2019 oli see vahe keskmiselt 36% ja eelmisel aastal 42%.
Korterid muutusid veidi taskukohasemaks ning paranemine jätkub
Swedbanki arvestuste järgi korterite kättesaadavus teises kvartalis mõnevõrra paranes ja jõudis aastataguse taseme lähedale. Sellele aitas kaasa nii korterite keskmise hinna ja palga suhte paranemine kui ka madalam intressimäär.
Teises kvartalis sai Tallinnas elav pere keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 60-ruutmeetrise korteri. Aasta tagasi oli keskmiselt võimalik osta kuni 59-ruutmeetrine korter. Pakkumishinda arvestades, oli Tallinna perel nii selle kui ka eelmise aasta teises kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 35-ruutmeetrine korter uusarenduses. See näitab, et korteri ost uusarenduses on jätkuvalt pigem kõrgema sissetulekuga majapidamiste eelis.
Korterite taskukohasuse põhi jäi eelmise aasta lõppu, mil pere sai keskmiselt lubada kuni 54-ruutmeetrise korteri järelturult ning pakkumishinda arvestades kuni 32-ruutmetrise korteri uusarenduses. Viimase kümne aasta sees oli korterite taskukohasuse tippaeg aastatel 2016–2020, mil pere sai keskmiselt lubada 92-ruutmetrist korterit järelturult ja arendajate pakkumishinda arvestades 59-ruutmeetrist korterit uusarenduses.
Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäärasid sel aastal veel kahel korral, millega viib aasta lõpuks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 3 protsendile. See tähendab, et euribor jätkab langust ning vähendab kodulaenu võtja laenukulu, kuid jääb tänavu veel võrdlemisi kõrgeks. Keskmise netopalga kasv on aeglustumas, aga ületab sel aastal korterite hinnakasvu. Korterid muutuvad aasta teises pooles mõnevõrra taskukohasemaks. Majapidamiste kindlustunne kevadel veidi paranes, kuid meeleolu on veel endiselt väga ebakindel. Planeeritavad maksumuudatused lükkavad keskmise palga ostujõu taastumist aasta võrra edasi ning tõenäoliselt pidurdavad majapidamiste kindlustunde paranemist sel aastal. Märgatavam elavnemine korteriturul leiab tõenäoliselt aset järgmisel aastal.
Korterite taskukohasus paranes Vilniuses, kuid halvenes Riias
Korterid muutusid teises kvartalis mõnevõrra taskukohasemaks ka Vilniuses. Swedbanki arvutuste järgi oli Vilniuses teises kvartalis perele keskmiselt kättesaadav ligi 54-ruutmeetrine korter järelturul ning Leedu Maa-ameti hinnastatistika põhjal kuni 44-ruutmeetrine korter uusarenduses.
Riias taskukohasus teises kvartalis halvenes, kuna korterite hinna ja palga suhe samuti halvenes ning intressimäär püsis jätkuvalt kõrge. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on olukord järelturu korterite kättesaadavusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses. Läti Maa-ameti hinnastatistikale tuginedes oli Riia uusarenduses perele keskmiselt kättesaadav 41-ruutmeetrine korter.
* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
