Kuidas läheb Venemaa majandusel?
Venemaa majandus läks teises kvartalis aastases võrdluses 4 protsenti langusesse. Veel esimeses kvartalis suurenes see 3,5 protsenti. Seega vähenes Venemaa SKP selle aasta esimesel poolaastal vaid 0,25 protsenti. Aasta teine pool tuleb aga hoopis tugevama langusega. Tuleks arvestada, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid mõjuvad selle majandusele järk-järgult üha tugevamini. Mida kauem need püsivad, seda enam need kahjustavad Venemaa majandust, selle tootmisvõimet, rääkimata konkurentsivõimest.
Töötleva tööstuse tootmismahu langus on sel aastal süvenenud ja ulatus juunis -4,5 protsendini. Tööstustoodang, koos energiasektoriga, vähenes aga 1,8 protsenti. Jaekaubanduse mahud tegid tugeva languse aprillis, kuid sealt edasi olulist languse süvenemist toimunud ei ole ja juunis vähenes jaekaubanduse maht aastases võrdluses ligi 10 protsenti. Samuti on nõrgenenud tarbijate kindlustunne.
Venemaa fossiilkütuste, rääkimata kõikide maavarade eksport, mõjutab SKP-d väga palju. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv jooksevhindades teises kvartalis küll aeglustus, kuid import läks langusesse, mis hoidis jooksevkonto ülejäägi suurena. Impordi languse taga on Venemaa nõudluse vähenemine ja sanktsioonide mõju. Venemaa jooksevkonto ülejääk hakkas tegelikult kiiresti suurenema juba eelmise aasta teisel poolel paljuski tänu energiahindade tõusule.
Kohe sõja alguses tehtud prognoosid olid väga pessimistlikud esimese šoki tõttu, mis mõjutas tugevasti ka finantsturge. Samuti polnud veel üldse infot selle kohta, kuidas Venemaa majandus reageerib sanktsioonidele. Kokkuvõttes, mõne kuu tagused prognoosid Venemaa kohta olid ilmselt liiga pessimistlikud. Samas on ebaselgust ka praegu veel palju ning seetõttu on prognoosid pigem hinnangud. Osad näitajad Venemaa majanduse kohta ei ole usaldusväärsed, kuna mitmete statistiliste näitajate avaldamine on peatatud.
Kui vaadata näiteks Venemaa tööturgu, siis on töötuse määr jätkanud langust ja see jõudis juunis 3,9 protsendini. Viimane kõrgeim näitaja oli koroonapandeemia ajal, 2020. aasta augustis, mil see tõusis 6,4 protsendini. Venemaa tööturg ei reageeri kriisidele samamoodi nagu Euroopa turumajanduslikes riikides, rääkimata USA-st, kuid tugevad löögid majandusele avalduvad ka selle tööturul.
Inflatsioon, mis hüppas Venemaal tippu aprillis ja ulatus siis 17,8 protsendini, on tasapisi küll allapoole liikunud, kuid oli veel juulis 15,1 protsenti. Samas on Venemaa keskpank oma intressimäärad toonud märtsikuiselt 20 protsendilt 8 protsendile, mis on madalam, kui vahetult enne sõja algust – veebruaris oli keskpanga intressimäär, vahetult enne tõstmist, 9,5 protsenti. Madalamate intressimääradega püütakse majandusaktiivsust toetada, vaatamata sellele, et inflatsioon veel nii kõrge on. Venemaa keskpank sihib 4-protsendilist inflatsioonimäära.
