Milline on Eesti majanduse positsioon Euroopas?

Eurostati värskete andmete kohaselt vähenes ostujõustandardi järgi arvutatud Eesti SKT* inimese kohta eelmisel aastal 79 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Eesti vastava näitaja kõrgaeg jäi aastatesse 2020-2021, mil see ulatus 85%-ni Liidu keskmisest. Pärast seda on antud näitaja kolm aastat järjest allapoole liikunud.

Ostujõustandardi järgi arvutatud Eesti SKT inimese kohta asus eelmisel aastal 27 Euroopa Liidu riigi võrdluses alles 19.-21. kohal. See oli sarnane Poola ja Rumeeniaga, kõrgem Lätist, kuid madalam Leedust. Viimase kümne aastaga ei ole Eesti SKT positsioon tõusnud 17. kohast kõrgemale. Seetõttu saab väita, et juba pikemas vaates ei ole Eesti SKT Euroopa Liidu keskmise suhtes paranenud, viimastel aastatel pigem vastupidi.

Mis on languse taga ja miks on see üldse tähtis?

Kõige suuremat mõju mainitud muutusele on Eesti jaoks kahtlemata avaldanud meie majanduslangus, mille jooksul on püsivhindades SKT kukkunud 2021. aastaga võrreldes 3,2%.

Euroopa Liidu keskmine SKT on samal ajal aga teinud 5% tõusu. Antud perioodil on ka Eesti rahvaarv suurenenud kiiremini, kui EL-is keskmiselt – vastavalt 3,4% ja 1,4%. Nii ongi Eesti püsivhindades SKT inimese kohta vähenenud viimase kolme aastaga üle 6%, samas kui Euroopa Liidus on see suurenenud ligi 4%. SKT inimese kohta on kasvanud ka Lätis ja Leedus, kusjuures vaid viies liikmesriigis on see vähenenud.

Kui jooksevhindades on Eesti SKT inimese kohta suurenenud isegi veidi kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, siis püsivhindades tuleb sisse suur erinevus Eesti kiire hinnakasvu tõttu. Kui Euroopa Liidus keskmiselt suurenesid tarbijahinnad viimase kolme aastaga 19%, siis Eestis oli vastav näitaja koguni 35%, mis oli ka Euroopa Liidu üks suurimaid hinnatõuse.

Eesti kiire hinnatõus

Samas kasutatakse lisaks tarbijahindadele SKT arvestuses veel palju muid hindu (näiteks erinevaid tootja-, ehitus-, ekspordi- ja impordihindasid). Kui vaadata Eesti üldist hinnataset, siis oli see eelmisel aastal ligi 8% Euroopa Liidu keskmisest madalam. Viimase kolme aastaga on hinnad Euroopa Liidu keskmise suhtes tõusnud meist kiiremini vaid Poolas ja Leedus. Samas jäid nendes riikides hinnad Euroopa Liidu keskmisest vastavalt 28% ja 22% madalamaks ja Lätis olid hinnad 23% allpool.

Kui kõrvutada Eesti üldist hinnataset suuremate kaubanduspartneritega, siis Soomega võrreldes oli meie kaupade ja teenuste tase eelmisel aastal ligi 24% madalam, Rootsiga 22% ja Saksamaaga võrreldes 18% madalam. Samas olid Eesti hinnad Leedu omast 17% ja Läti omast 19% kõrgemad.

Kuigi Eesti üldine hinnatase on Soome omast veel ligi veerandi võrra madalam, on pilt kaupade ja teenuste lõikes väga erinev. Teenuste hinnad on meil Soomega võrreldes selgelt madalamad, kui kaupade hinnad. Eelmise aasta kohta veel detailset hinnavõrdlust ei ole, kuid osade toidukaupade – näiteks, piimatoodete, munade, toiduõlide – ning rõivaste ja jalanõude hinnad olid meil juba üle-eelmisel aastal Soomest kallimad. Seevastu tervishoiuga seotud teenused ja kaubad on meil Soomega võrreldes pea poole odavamad.

Mida kõrgemale meie hinnad tõusevad, seda keerulisemaks muutub ettevõtete jaoks konkurentsikeskkond ja seda enam peavad nad tegelema oma efektiivsuse parandamisega. Samuti peab riik looma majandustegevuseks võimalikult soodsad tingimused.

* Ostujõustandardi järgi SKT arvestuses kõrvaldatakse EL liikmesriikide vahel hinna- ja vahetuskursi erinevused