Nõudluse suurenemise eelduseks on tervisekriisi lahendamine

Möödunud aasta detsembris jaekaubandusmahu tugev kasv jätkus. Aastases võrdluses suurenes siis hinnamuutusega korrigeeritud jaekaubandusettevõtete müügitulu 7%. Aasta kokkuvõttes suurenes jaekaubandusettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud müügitulu ligi 4%, mis oli vaid veidi tagasihoidlikum tulemus, kui 2019. aastal. Möödunud aastal vähenes see näitaja vaid ühel kuul – aprillis, ning aasta teisel poolel näitas see isegi tugevamat kasvu kui 2019. aastal samal ajal.

Euroopa Liidus oli jaekaubandusmahtude muutused eelmisel aastal väga erinevad. 11 kuu kokkuvõttes suurenes see 12 ja vähenes 15 liikmesriigis ning Eesti tulemus oli tugevuselt viiendal kohal.

Suurenenud hoiustes peitub ootel olev nõudlus

Kuigi Eesti jaekaubandusettevõtete kindlustunne hakkas möödunud aasta mais, kui eriolukorra ajal seatud piiranguid leevendati ja kaubanduskeskused uuesti avati, kiiresti paranema, pole see veel kriisieelse tasemeni jõudnud. Inimeste kindlustunne teha suuremaid oste on jätkuvalt nõrk ja säästud hoiustel suurenevad.

Hoiuste kasvu taga on nii nõrk kindlustunne, kui ka tervisekriisiga seotud piirangud. Samas peitub suurenenud hoiustes ka ootel olev nõudlus, mis avaneb siis, kui tervisekriis taandub ja inimeste kindlustunne jõulisemalt paranema hakkab. See suunab aga inimeste raha laiemalt eratarbimisse, mitte vaid jaekaubandusse. Nõudluse ja koos sellega eratarbimise paranemise eelduseks on koroonaviiruse leviku mahasurumine ja liikumispiirangute kaotamine.

Lisaks selle peaks selle aasta sügisel eratarbimist suurendama pensionireform, kui osad inimesed suunavad oma teisest pensionisambast välja võetud investeeringud lõpptarbimisse. Nende tarbimine võib suureneda juba enne pensioniinvesteeringute kättesaamist.

Inimeste ostujõud jätkab kasvu

Töötusemäär jäi eelmisel aastal keskmiselt veidi alla 7 protsendi. Aasta viimastel kuudel tööpuudus küll suurenes, kuid mitte niipalju, et oleks nõudlusele väga tugevat mõju avaldanud. Praeguseks on registreeritud töötusemäär tõusnud 8,7 protsendini, mis on kolm protsendipunkti enam, kui vahetult enne eriolukorra kehtestamist eelmise aasta märtsis. Meie hinnangul peaks tööpuuduse kasv lähikuudel tippu jõudma ning koos majanduskonjunktuuri paranemise ja nõudluse suurenemisega tööjõu järele aasta teisel poolel hakkab see tasapisi vähenema. Eesti paindlik tööturg peaks tagama selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist.

Jaekaubanduse kasvu toetas möödunud aastal ka see, et keskmine palk ei vähenenud. Töötasu hüvitis ja teised abimeetmed hoidsid kriisi raskematel kuudel ära nii tööpuuduse järsu tõusu kui ka töötasu vähenemise. Keskmine palgakasv peaks sel aastal tulema küll tagasihoidlik, kuid aeglane hinnakasv tagab selle, et inimeste ostujõud jätkab kasvu. Kui jätta välja nõrgem käesoleva aasta esimene kvartal, siis peaks eratarbimine aastases võrdluses sel aastal tubli kasvu tegema.