Pensionireform ei tee Eesti majandust kaasaegsemaks ega vastupidavamaks

Teatavasti otsustas märtsi lõpuks viiendik teises pensionisambas osalejatest pensioniks investeerimine lõpetada ja oma raha välja võtta. Pärast tulumaksu mahaarvamist jääb välja võetud ligi 1,3 miljardist eurost järele veidi üle ühe miljardi, mis on 3,7% SKP-st ja 7,4% eratarbimisest. Seega kingivad Eesti inimesed riigile kokku 260 miljonit eurot, selle asemel, et seda ise investeerida. Teisest pensionisambast lahkujate arv aga kasvab veelgi ning koos sellega mõju majandusele ja riigi tuludele. Pensionireform annab majandusele küll tugeva, kuid ajutise kasvuimpulsi ja tekitab tarbetut ebastabiilsust. Teisest pensionisambast sel aastal väljavõetav raha on samas suurusjärgus riigieelarves arvestatud välistoetustega (1,4 miljardit eurot), kuid suurema osa selle kasutamine ei tee Eesti majandust kaasaegsemaks ega vastupidavamaks.

Eesti majanduskasvule annavad hoogu lisaks pensionirahadele ka hoiustest vabanev raha ja mitteresidentide suurenevad kulutused

Kuhu väljavõetav raha siis suunatakse ja kuidas see meie majandust mõjutab? Norstati aprillikuise uuringu järgi plaanib 22% teisest pensionisambast lahkujatest oma raha kinnisvarasse paigutada, 18% suuremaid oste teha ning ligi veerand kavatseb raha ise edasi investeerida. Tõenäoliselt suunab üsna suur osa inimestest oma raha tarbimisse. Praegu tehtud uuringud näitavad vaid ligikaudset proportsiooni nendest inimestest, kes oma raha plaanivad ära kulutada, kinnisvarasse ja väärtpaberitesse investeerida või see lihtsalt hoiustada. Täpsem number selgub alles siis, kui raha kättesaamise aeg lähemale jõuab või see reaalselt käes on.

Huvi uue eluaseme järele on juba praegu väga suur. Esimeses kvartalis suurenes Eestis ostu-müügi tehingute arv korteritega aastases võrdluses 9%, Tallinnas 13%. Märtsis olid need isegi vastavalt 30% ja 44% suuremad, kui aasta tagasi. Siin tuleks aga arvestada, et eraisikute hoiused on kriisi ajal väga jõudsalt kasvanud, mis sellisele nõudlusele juba praegu toeks on. Märtsis olid hoiused 1,4 miljardit eurot suuremad, kui aasta tagasi. See on 5% käesolevaks aastaks prognoositud SKP-st ja 10% eratarbimisest. Suurenenud hoiustes peitub kuhjunud nõudlus. Liikumispiirangute kaotamisel ja kindlustunde paranedes hakatakse neid rohkem kulutama ja eluasemesse investeerima.

Kui eeldada, et sügisel ei ole enam tarvis majandusetegevusele piiranguid kehtestada, konjunktuur ja inimeste kindlustunne paranevad, hakkavad Eesti majanduskasvule hoogu andma nii pensionirahad, hoiustest vabanev raha ja tasapisi ka mitteresidentide suurenevad kulutused Eestis.

Eelmisel aastal vähenesid mitteresidentide kulutused Eestis 930 miljonit eurot, mis oli 3,4% SKP-st ja 7% eratarbimisest. Turismi taastumine võtab küll veel aega, kuid tasapisi hakkavad ka mitteresidendid Eestis rohkem kulutama ja meie majandusse panustama.

Pensionireform ei suurenda inimeste kindlustunnet vanaduspõlves hakkama saamiseks

Küll aga on liiga optimistlik eeldada, et veerand teisest pensionisambast lahkunutest ehk ligi 40 tuhat inimest hakkavad oma raha ise investeerima. Ei ole ka üheselt selge, mida mõeldakse investeerimise all. Igal juhul, praegu on avatud vaid alla 2500 pensioni investeerimiskonto. Samas on positiivne, et eelmise aasta viimastel kuudel otsustasid paljud inimesed avada pensionikonto kolmandas sambas, mis on tõstnud seal kontode arvu praeguseks enam kui 158 tuhandeni.

Turu-uuringute AS-i poolt kaks aastat tagasi läbiviidud põhjalik finantskirjaoskuse uuring näitas, et pikas vaates on Eestis oma rahaasjade planeerijaid ja investeerijaid 12% elanikkonnast ning aktsiad ja osakuid on vaid 4 protsendil. Kõige sagedasem säästmise viis on raha kogumine jooksvale arvelduskontole ja sularaha hoiustamine – selliseid inimesi oli vastavalt 42% ja 28%. Seega, suur osa inimestest eelistab raha hoida ilma tulu teenimata, leppides sellega, et inflatsioon raha reaalväärtust tasapisi vähendab. Samas selgus, et ligi pooled (48%) inimestest on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas nad saavad rahaliselt hakkama. Osa pensioniks investeeritud raha juba praegu ära kasutamine aga vanaduspõlves hakkama saamise kohta kindlustunnet ei suurendada.

Kus on raha, sinna tekib „ideid“ selle kasutamiseks

Paljude Eesti elanike puudulikku finantskirjaoskust juba püütakse ära kasutada. Kus on raha, sinna tekib „ideid“ selle kasutamiseks. Kui inimesed otsustavad Vabaks.ee platvormi kaudu oma väljavõetud pensioniraha kiiremini kätte saada, peavad nad lisaks juba tasutud tulumaksule maksma veel 16% platvormi investorile pluss teenustasud. Seega, pensionisambast raha väljavõtjate jaoks on see väga kulukas ning ka investeerijate jaoks riskantne. Enim võidab sellise raha kasutamise juures taas riik, kellele laekub lisaks väljavõetud rahast saadud tulumaksule veel tulumaks investeerijate kasumilt. Suur raha – ikkagi, miljard eurot pensioniraha pluss suurenenud hoiused! – on ahvatlus ka kelmidele. See ei pane mõtlema mitte ainult kohalikke kelme, vaid ka nende välismaiseid kolleege, kuidas inimestele laekunud raha välja petta. Selleks on tarvis vaid atraktiivset ettepanekut ja veidi manipuleerimist. Seega peavad raha omanikud ja selle kasutajad olema valvsad ja säilitama selge pea.