Riskid välisnõudluse tugevamaks nõrgenemiseks on suurenenud
Märtsis suurenes kaupade eksport Eestist 35%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 29%. Nende kasvude vahele mahtus re-eksporditavate kaupade tugev kasv. Esimeses kvartalis suurenes Eesti päritolu kaupade eksport ligi veerandi võrra. Kuigi ekspordihinnad kasvasid märtsis 24%, suurenes esialgsete arvestuste järgi Eesti päritolu kaupade ekspordimaht mõõdukalt.
Ligi kolmandik Eesti päritolu kaupade ekspordikasvust märtsis tuli mineraalsetest kütustest ja -õlidest. Kui lisada nendele veel suure kasvu teinud puidu ja puittooted, siis ulatus nende kahe kaubagrupi osakaal kogu ekspordikasvus 46 protsendini. Samas, kuna mõlema kaubagrupi ekspordihinnad kasvasid väga kiiresti, olid esialgsete arvutuste järgi nende mahud hoopis languses.
Riikide järgi suurenes eksport enim Kreekasse ja Egiptusesse
Riikide järgi suurenes märtsis Eesti päritolu kaupade eksport enim Kreekasse ja Egiptusesse, mis kahepeale andsid 30% kogu ekspordikasvust. Nendele kahele lisaks suurenes eksport rohkem veel USA-sse, Hollandisse, Soome ja Rootsi. Nimetatud kuus riiki andsid enam kui kolmveerandi kogu ekspordikasvust. Ekspordikasv Kreekasse ja Egiptusesse tuli peamiselt mineraalsetest kütustest ja -õlidest.
Eksport Venemaale tegi märtsis tugeva kukkumise
Koos re-eksporditavate kaupadega vähenes eksport Venemaale jooksevhindades 15% ja Eesti päritolu kaupade eksport isegi kolmandiku võrra. Samuti langes Venemaa osakaal kaupade koguekspordis – koos re-eksporditavate kaupadega kolmele protsendile ja Eesti päritolu kaupade eksport vaid 1,1 protsendini. Kehtestatud sanktsioonide tõttu on oodata Venemaale suunatud ekspordi ja selle koguekspordist osakaalu vähenemise jätkumist. Eesti ettevõtted peatavad või lõpetavad tõenäoliselt suurema osa oma ekspordist Venemaale, kuid suunavad selle järk-järgult teistele turgudele. Konkurents uute turgude leidmisel aga suureneb, kuna paljud riigid suunavad lähiajal osa oma kaubandusest ümber.
Sarnaselt ekspordile aitas impordi tugevale kasvule kaasa kiire hinnatõus
Kaupade import suurenes märtsis küll 31%, kuid nii nagu ekspordi juures, aitas sellele kaasa impordihindade tugev kasv. Kuna märtsis tõusid impordihinnad 27%, siis esialgsete arvestuste järgi suurenes kaupade impordimaht märtsis vaid mõne protsendi võrra. Kõige suurem impordikasv tuli märtsis Soomest (peamiselt elektrienergia), Leedust (mootorikütused) ja Venemaalt (mineraalsed kütused).
Kohanemisaeg Venemaalt imporditud kaupade asendamiseks võtab aega
Venemaalt imporditud kaupadest enam kui pool on mineraalsed kütused ja -õlid. Kuigi selle kaubagrupi kasv on jooksevhindades samuti väga kiire olnud, siis veelgi tugevama hinnakasvu tõttu oli impordimaht märtsis püsivhindades hoopis languses ning esimeses kvartalis kokku oli kasv pigem tagasihoidlik. Kogu sisseveetavatest mineraalsetest kütustest ja -õlidest on ligi 39% Eestisse toodud Venemaalt. Väetiste osakaal on 62%, anorgaanilistel kemikaalidel 42%, puit- ja puitoodetel 36% ning raud ja terastoodetel 28%. Eriti just väetiste ning mineraalsete kütuste ja -õlide juures tuleks arvestada ka transiiti. Kohanemisaeg mitmete nende kaupade asendamiseks teistest riikidest võtab aega. Häired nende kaupade sisseveos annavad tugevama löögi Eesti ehitus-, puidu- ja transpordisektorile ning põllumajandusele, kuid need mõjutavad negatiivselt ka Eesti majandust laiemalt.
Eesti ettevõtete ekspordikasvu ootuste halvenemine ei ole veel võrreldav kahe aasta tagusega
Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudeks on sel aastal küll vähenenud, kuid sellist kukkumist nagu kaks aastat tagasi koroonašoki ajal, toimunud veel ei ole. Hinnang eksporditellimuste kohta on küll halvenenud, kuid pikemas vaates on see jätkuvalt väga kõrge. Suurem osa ettevõtteid (78%) ei pea nõudlust tootmist piiravaks teguriks. Viimati oli ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus tootmist ei piiranud, kõrgem 2006-2007 aastatel. Kuigi ka siis ei olnud see vahe praegusega võrreldes oluliselt erinev. Eestis on töötleva tööstuse ekspordihinnad küll kiiresti tõusnud, kuid kui võrrelda meie kaubanduspartnerite lõikes viimast kolme aastat, siis on Rootsis ja Soomes ekspordihinnad meist oluliselt rohkem kerkinud.
Riskid välisnõudluse tugevamaks nõrgenemiseks on suurenenud
Kogu EL ekspordikasvu ootus on teises kvartalis küll halvenenud, kuid see on umbes samal tasemel nagu kaks aastat tagasi vahetult enne pandeemia algust. Nii nagu Eestiski on aga ettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta jätkuvalt väga tugev. Kuigi euroala majanduskasvu ja nõudluse väljavaade on oluliselt halvenenud, prognoosime me selleks aastaks välisnõudluse kasvu. Välisnõudluse kasv peaks tulema oluliselt nõrgem, kui eelmisel aastal, kuid peaks pakkuma ettevõtetele ekspordivõimalusi. Samas on riskid meie kaubanduspartnerite nõudluse tugevamaks nõrgenemiseks suurenenud.
