Swedbanki tööstusuuring: ehitusmaterjalide sektoris on senisest suurem fookus uutel turgudel

Swedbanki tööstusuuringus osalenud Eesti ehitusmaterjalide tootjad näevad, et pärast väga rasket eelmist aastat tänavu käive sektoriüleselt veidi kasvab. Siinseid ettevõtteid mõjutab jätkuv keeruline olukord peamistel välisturgudel Skandinaavias, kust on siiski hakanud tulema ka positiivsemaid signaale.

Ehitusmaterjalide tööstuses said eelmisel aastal enim pihta betoonelementide tootjad, sektoriülene tootmismahtude langus oli 30%. “Swedbanki tööstusuuringust ilmneb positiivsena see, et käesoleval aastal näevad ehitusmaterjalide tootjad ette 2% mahtude kasvu. See ei ole küll märkimisväärne, kuid nina on siiski ülespoole,” ütleb Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektori juht Kristin Leeman.

Käibe kasvuks hindavad Swedbanki tööstusuuringus osalenud ehitusmaterjalide tootjad sellel aastal 1,3%, kuid veidi rohkem kui pooled ettevõtetest hindavad, et kasumlikkus väheneb. “Meie ettevõtete käekäik sõltub paljuski nende põhipartneritest Skandinaavia turul. Näiteks sel aastal hindas Soomet oma peamiseks ekspordituruks 47% ehitusmaterjalide sektori ettevõtetest, seega on väga oluline, millised on turu arengud. Eelmine aasta oli Rootsi ja Soome ehitusturu jaoks ränk, kuid põhi on seal saavutatud,” räägib Leeman.

Eesti Ehitusmaterjalide Liidu juhatuse esimees Mart Arro lisab, et 40% meie ehitusmaterjalide toodangust läheb eksporti. „Nagu ilmnes ka Swedbanki uuringust, on tagasihoidlik nõudlus ja väiksemate kuludega hakkama saamine praegu ka ehitusmaterjalide tootjate suurim väljakutse. Esimesed positiivsed sõnumid Rootsist annavad lootust, et järgmisel aastal võiksid ekspordimahud hakata kasvama,“ lisab Arro.

Pea 40% uuringus osalenud ehitusmaterjalide tootjatest plaanib sel aastal laieneda ka uutele turgudele, peamiselt Saksamaale, Rootsi ja USAsse. „Materjalide eksport kaugematesse riikidesse, näiteks Saksamaale või Taani annab siiski leevendust vaid osadele tootjatest, sest paljude materjalide eksportimine on majanduslikult otstarbekas eelkõige lähiriikidesse,“ selgitab Arro.

Investeeringud kasvavad ehitusmaterjalide sektoris keskmiselt 7%. Investeerimise peamiseks eesmärgiks lähiaastail on efektiivsuse kasv, mis on osaliselt seotud ka süsiniku jalajälje vähendamisega. See hakkab omakorda olulist rolli mängima konkurentsi ja tarneahela kujundamisel.

Hea meel on tõdeda, et automatiseerituse ja digitaliseerituse tase on aasta aastalt kasvanud ning 36% investeeringutest suunatakse ka tänavu just selle edendamiseks. Siiski on suuremahulisi investeeringuid pigem vähe. “Uuring näitas, et investeeringute mahu kasv ei ole suur, mis on korrelatsioonis mahtude langusega. Ei ole mõtet teha suuri investeeringuid näiteks tootmise laiendamiseks, kui mahud ei ole taastunud või ei kasva. Investeeringute tegemist ei ole seega tagasi hoitud omakapitali puudumise pärast, vaid need on kaalutletud otsused,“ räägib Leeman.

13. korda läbi viidud Eesti tööstusuuringus osales 265 Eesti tööstusettevõtet, kus töötab ligi 28 000 inimest. Ehitusmaterjalide tootjaid osales uuringus 30, kelle käive on kokku 660 miljonit eurot.

Kristin Leeman, tööstusuuringust ja ehitusmaterjalide tööstusest