Infoamps eksperdilt: kuidas väikeettevõtjana turvaliselt teistes riikides tegutseda

Eesti ettevõtjate jaoks on välisturgudele sisenemine üha tavapärasem osa ärist. Kui varem tundus riigipiiri ületamine vaid suurfirmade pärusmaa, siis nüüd tegutseb rahvusvaheliselt ka üha rohkem väikeettevõtjaid ja vabakutselisi. Sageli toimub see areng loomulikul moel – näiteks pakutakse oma teenust nii Eestis kui Soomes, müüakse käsitöötooteid või veebikursuseid ka Lätti ja Leetu, või tehakse piiriülest koostööd klientidega üle Euroopa.

Selline areng toob kaasa suuremad võimalused, kuid ka uued kohustused: erinevad maksureeglid, aruandlusnõuded ja seadused, mis võivad alguses segaseks jääda. Just selliste teemade selgitamiseks korraldab Swedbank alustavatele ettevõtjatele kohvihommikuid, kus sel korral jagas praktilisi teadmisi CH Konsultatsioonide asutaja Christer Haim – pika kogemusega maksunõustaja, kes on aidanud sadadel ettevõtjatel oma äri piiriüleselt kasvatada.

Siin on kuus praktilist nõuannet, kui plaanid alustada oma ettevõttega piiriülest tegevust.

1. Alusta põhitõest: maksud makstakse seal, kus töö tehakse

Kui ettevõte teeb tööd või müüb teenuseid teises riigis, maksustatakse tulu reeglina seal, kus tegevus reaalselt toimub. Seda põhimõtet järgivad ka rahvusvahelised maksulepingud – tulu maksustatakse riigis, kus see on teenitud.

Enne uue riigi turule sisenemist tasub esiteks välja selgitada, millised maksukohustused ja millal tekivad, ning hoida raamatupidamises Eesti ja välisprojektide arvestus eraldi, et kõik oleks hiljem läbipaistev ja tõendatav.

2. Püsiv tegevuskoht – millal see tekib ja miks on see oluline

“Püsiv tegevuskoht” ehk PE on maksunduse mõiste, mis näitab, et ettevõttel on teises riigis alaline majandustegevus. Kui see tekib, tuleb antud riigis hakata makse maksma.

Püsiv tegevuskoht võib tekkida mitmel viisil, sõltuvalt sellest, kuidas ja kui püsivalt ettevõte teises riigis tegutseb. Näiteks loetakse selleks sageli ehitus- või paigaldusobjekti, mis kestab üle rahvusvahelises maksulepingus sätestatud ajapiiri – üldjuhul on see OECD mudellepingu järgi 12 kuud, kuid Eesti ja Soome vahelises lepingus piisab 6 kuust, et maksukohustus tekiks.

Samuti võib püsiv tegevuskoht kujuneda siis, kui ettevõttel on alaline äriline asukoht nagu büroo, ladu või tööruum, kus tegevus toimub. Kolmandaks võib PE tekkida ka läbi sõltuva esindaja, kes sihtriigis ettevõtte nimel lepinguid sõlmib või müüke korraldab – isegi siis, kui ettevõttel endal seal ametlikku kontorit ei ole.

Kui ettevõte teeb ühes riigis, näiteks Soomes, mitu väiksemat projekti, millest igaüks kestab küll alla kuue kuu, kuid kokku ollakse turul kohal ligi aasta, võib kohalik maksuamet hinnata olukorda sisuliselt ning lugeda, et ettevõttel on seal püsiv tegevuskoht. Selliste olukordade vältimiseks tasub kõik projektid, lepingud ja tööde kestused põhjalikult dokumenteerida – selge tõendusmaterjal aitab hiljem vajadusel oma tegevust põhjendada ja arusaamatusi ennetada.

3. Kolm võimalust välismaal tegutsemiseks

Kui hakkad piiriüleselt tegutsema, on selleks kolm peamist viisi:

• Esiteks saab alustada kõige lihtsamalt – tegutseda oma Eesti ettevõtte kaudu, eriti kui projekt on lühiajaline. Kui tegevus muutub püsivamaks, tuleb vajadusel teha maksuregistreering sihtriigis.
• Teiseks võib luua filiaali, mis registreeritakse kohaliku äriregistri kaudu. See sobib juhul, kui töömaht ja kohalolek on järjepidev, kuid soovid, et juriidiline vastutus jääks Eestisse.
• Kolmandaks saab asutada tütarettevõtte, mis on iseseisev juriidiline isik ja annab sihtriigis tegutsemisel suurema usaldusväärsuse.

4. Käibemaks piiriülesel müügil – OSS teeb elu lihtsamaks

Kui müüd Euroopa Liidu eraisikutele kaupu või teenuseid, saad kasutada OSS-süsteemi (One Stop Shop). See võimaldab deklareerida kõik EL-i riikides tehtud müügid Eesti kaudu, ilma et ettevõte peaks end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslaseks registreerima.

Kui OSS-i ei kasutata, võivad sihtriigid nõuda kohalikku registreeringut ja maksude tasumist tagasiulatuvalt, koos viiviste ja trahvidega. Seetõttu tasub OSS kasutusele võtta enne, kui uues riigis müüki alustad – see säästab nii aega kui ka närve.

5. Millised tööjõumaksud laienemisega kaasnevad?

Kui töötaja teeb teises riigis pikemalt tööd, võib tekkida kohustus maksta sealt ka tööjõumakse. Maksulepingute järgi kehtib nn 183 päeva reegel, mille kohaselt maksustatakse töötasu sihtriigis, kui töötaja viibib seal rohkem kui 183 päeva 12 kuu jooksul.

Oluline on aga teada, et ainult päevade arvust ei piisa – maksu sihtriigis ei teki, kui töötasu maksab tööandja, kes ei ole sihtriigi resident, ja tasu ei kanta sihtriigis asuva püsiva tegevuskoha kuludesse. Kui üks neist tingimustest ei täitu, tuleb palk maksustada sihtriigis juba alates esimesest tööpäevast.

6. Lihtne kontrollnimekiri ettevõtjale

1. Kaardista, kus ja kui kaua tööd tehakse.
2. Hinda, kas võib tekkida püsiv tegevuskoht.
3. Tee vajalikud maksuregistreeringud õigeaegselt.
4. Kasuta OSS-süsteemi EL-i eraisikutele müügil.
5. Jälgi töötajate tööpäevade arvestust ja taotle A1 tõendeid.
6. Säilita kõik algdokumendid korrektselt.
7. Kaalu kohaliku raamatupidaja või konsultandi abi – see on odavam kui hilisem audit või trahv.

Kasulik teada! Alustava ettevõtjana ja Swedbanki kliendina saad CH Konsultatsioonidelt 1 tunni tasuta nõustamist raamatupidamise- ja maksuküsimustes.

Kohtume Swedbanki alustavate ettevõtjate kohvihommikul!

Swedbank on käima lükanud kohvihommikute seeria, kus vabamas õhkkonnas kohtuvad alustavad ettevõtjad ja erinevad eksperdid. Kohtumisel antakse edasi ekspertarvamusi ja teadmisi ning luuakse koht ettevõtjate murede-rõõmude jagamiseks.

Järgmine tasuta kohvihommik toimub juba 2. detsembril, mil saab praktilisi kogemusi tehisarust. Esinema tulevad digistrateeg ja Veebikooli kaasasutaja Marika Juusu ning Veebimajutus.ee kommunikatsioonijuht ja partnerlussuhete strateeg Tõnis Bramanis. Uurime, kuidas muuta oma äri veebis nähtavaks ja kliendile arusaadavaks. Ees ootab praktiline töötuba, kus tuleb vähem juttu teooriast ja keskendume eelkõige päris sammudele, kasutades tehisaru tööriistu.

Loe ka eelmiste kohvihommikute kokkuvõtteid:

• Your Brand Up Studio asutaja ja koolitaja Evelin Org persoonibrändi loomisest;

• Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas ja küberturbe tehniline arhitekt Mailiis Pala küberturvalisuse tõhustamisest.