Töötleva tööstuse tootmismahtude langus avaldab tugevat negatiivset mõju Eesti kaupade ekspordile

Möödunud aasta viimastel kuudel taandus töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine ja see andis lootust, et majandusharu väljub langusest kiiremini. Jaanuaris pöördus töötleva tööstuse tootmismaht aga taas suuremasse langusesse ja seda nii aastases (-12%) kui ka kuises võrdluses (-8%).

Viimase 23 aasta jooksul on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud kuises võrdluses rohkem vaid 2020. aasta koroonakriisi kevadkuudel ja 2008. aasta sügisel, kui Eesti majandus üha sügavamasse kriisi liikus. Tootmismahu kiire vähenemine viis jaanuaris 10% langusesse ka töötleva tööstuse müügitulu.

Enamikul tegevusaladel läks jaanuaris kehvemini

Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes tootmismaht aastases võrdluses vaid kahes (toiduainete- ja farmaatsiatööstuses). Seevastu 17 tegevusalas pöördus tootmismaht langusesse või langus süvenes. Kõige suurem negatiivne mõju tootmismahule tuli puidu-, elektroonika-, elektriseadmete- ja metalltoodete tootmise vähenemisest. Kuises võrdluses mõjutas ülekaalukalt elektroonikatööstuse tootmismahu vähenemine. Sellele järgnesid õlitoodete ja mööblitööstuse tootmismahtude kukkumine. Kokku vähenes kuises võrdluses tootmismaht 18 tegevusalas.

Suurem löök kaupade ekspordile

Suuremas languses olid jaanuaris tegevusalad, mille müügist suur osa läheb ekspordiks –elektroonikatööstuses 90%, elektriseadmete tootmises 82% ning puidu- ja metalltoodete tootmises 63%. Toiduainetetööstus, mille kasv andis tugeva positiivse panuse, ekspordib aga vaid 39% oma müügist. Seega oli jaanuaris töötleva tööstuse tootmismahtude langusel tugev negatiivne mõju Eesti kaupade ekspordile.

Töötleva tööstuse tootmismahud kõiguvad

Kui jätta välja lühiajaline, kuid järsk tootmismahtude vähenemine 2020. aasta kevadel, on töötleva tööstuse tootmismaht kukkunud umbes 2018. aasta oktoobri tasemele ehk üle viia aasta tagasi. Kuigi jaanuaris oli langus suur, siis töötleva tööstuse tootmismaht ongi väga kõikuv ja sõltub mõnede tegevusalade tellimustest ja baasefektist ehk sellest, mida erakordset toimus kuu või aasta tagasi. Nii on ühe kuu tugevama languse tõttu veel vara teha järeldust selle majandusharu väljavaate halvenemise kohta, paraku on see aga jätkuvalt vilets.

Lähiriikides on pilt väga erinev

Nii Eestis kui ka teistes Balti riikides jäi selle majandusharu tugevaim vähenemine eelmise aasta kevadesse. Lätis pöördus töötleva tööstuse tootmismaht pärast pikemat taastumist uuesti tugevasse langusesse jaanuaris. Leedus on olukord parem ja seal töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses juba kasvab. Rootsis on tootmismahud olnud alates eelmise aasta teisest poolest stagnatsioonis, kuid Soome töötleva tööstuse mahulangus aina süveneb.

Eesti tööstusettevõtete lähiaja tootmise väljavaade halveneb

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on viimase enam kui poole aasta jooksul olnud stabiilselt halb, kusjuures tootmise lähikuude väljavaade halveneb jätkuvalt. Ekspordiootused on väga nõrgad ega näita veel kindlat paranemist. Ligi kolmveerandi tööstusettevõtete jaoks piirab ebapiisav nõudlus majandustegevust ja see osakaal on lähiriikidega võrreldes oluliselt suurem. Koos tootmismahtude vähenemisega on üha enam vähenenud töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatuse tase. See kukkus juba eelmise aasta alguses allapoole pikaajalist keskmist ja on nüüd umbes samal tasemel nagu 2020. aasta koroonakriisi kõige keerulisemal ajal. Tootmisvõimsuste madal rakendatuse tase koos suurema ebakindluse ja kõrgete laenuintressidega piiravad selle majandusharu investeerimist.

Töötleva tööstuse ettevõtete kasumlikkus kukkus eelmisel aastal seitsme aasta madalaimale tasemele – müügitulu ja tunnitootlikkus vähenesid, kuid tööjõukulude kasv vaid aeglustus. Nii võime nõrga nõudluse püsimisel näha lähiajal töötlevas tööstuses rohkem koondamisi.

Välisnõudlus peaks paranema hakkama

Samas, kui vaadata euroala (kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist) kogumajanduse ja töötleva tööstuse ostujuhtide indekseid, näitavad need küll veel majandusaktiivsuse vähenemist, kuid see langus taandub tasapisi. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandus ja koos sellega nõudlus peaks praeguste prognooside järgi sel aastal veidi paranema. Selle tugevam mõju Eesti ekspordisektorile võib avalduda aga viitega.