Avalehele
Ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?

Ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?

Miks on läinud Eesti majandusel viimase pooleteise aasta jooksul oluliselt halvemini kui teistel Euroopa riikidel? Kui suur osa selles on viimaste aastate kriisidel, sealhulgas sõja mõjudel, kui palju on mõjutanud meie majandust ettevõtete halvenenud konkurentsivõime ja nõrk nõudlus? Või on riik midagi valesti teinud või hoopiski midagi olulist tegemata jätnud?

Eesti majandus on küll languses, kuid see langus on veidi aeglustunud. Pilt tegevusalade järgi on väga erinev. Kuigi palju räägitakse töötleva tööstuse probleemidest ja selle majandusharu tootmismahu vähenemisest, tuli pool nii selle aasta esimese poole kui ka viimase nelja kvartali sisetoodangu (SKT) langusest hoopis energiatootmisest. Vaatamata töötleva tööstuse tootmismahu kiirele kukkumisele, näitas selle majandusharu lisandväärtus aasta esimese poole SKT-s hoopis kasvu. Ilmselt näeme kunagi hiljem, kas või kui õige see arvestus statistikaametil oli. Mitmes teenuste sektori tegevusalades lisandväärtus aga suureneb.

Tugevana püsinud tööturg

Eesti kaupade eksport on liikunud üha sügavamasse langusesse. Kolmveerandi tööstusettevõtete äritegevust piirab vähene nõudlus – see on suurem osakaal kui meie lähiriikides. Kui võrrelda Balti riikide ekspordi mitmekesisust ja selle ainulaadsust, siis Eestis ja Lätis ei ole need näitajad viimasel kümnendil muutunud, samas kui Leedus on kasvanud. See on aidanud Leedu majandust viimastel aastatel kriisidele vastupidavamaks muuta. Eesti ekspordib kolmandiku oma kaupadest ja teenustest Soome, Rootsi ja Saksamale, kus majanduse mahud sel aastal vähenevad. Eesti töötlev tööstus ja kaupade eksport sõltuvad ilmselt liiga palju Põhjamaade kinnisvaraturu olukorrast ja ehitusest, mille nõudlus on tugevasti kukkunud.

Ettevõtete käibe ja kasumi kiire kasv kahel möödunud aastal selgitab, kuidas on pikka aega kestnud majanduslanguse juures püsinud Eesti tööturg tugevana. Töötute arv suureneb tasapisi, kuid midagi alarmeerivat kogumajanduses veel toimunud ei ole. Tööhõive on kõrge ja palgad kasvavad kiiresti.

Kuna ettevõtete käibed on nüüd vähenemas ja kasumite kasv on aeglustunud, siis varasemat kahekohalist nominaalpalgakasvu ettevõtted tõenäoliselt enam välja ei kannata. Kuigi prognoos näitab tööpuuduse mõõdukat tõusu, tuleb arvestada ka riskiga, et löök majandusele ja ka tööturule, võib tulla oodatust tugevam. Samas, inflatsioon on aeglustumas ja reaalpalk suureneb tasapisi. Praegusele vähenenud tarbimisele peaks see mõju avaldama alles mõningase viitajaga. Intressimäärad on küll tõusnud, kuid need peaksid kahjustama majandust vähem kui hiljutine kiire inflatsioon.

Majanduse kriisist väljatulekuks pole kiiret lahendust

Viimase kahe aastaga on Eesti hinnatase teinud hüppe lähemale arenenud tööstusriikide hindadele. Kuna majanduslanguse juures on ettevõtted tööhõivet üleval hoidnud, on tööjõu tootlikkus juba pikemat aega vähenenud. Tööjõukulud on aga kiiresti tõusnud. Tagajärjeks on hinnapõhise konkurentsivõime halvenemine. Kuigi Eesti pole oma väikest ekspordi turuosa maailmas kaotanud, on välisturul läbilöömine muutunud ettevõtetele üha raskemaks. Konkureerimise välisturul muudab keerulisemaks ka riikide väga erinevad toetused ettevõtetele ja majapidamistele. Halvenenud konkurentsivõime võib aga pidurdada ekspordi- ja majanduskasvu taastumist, kui nõudlus paranema hakkab.

Eesti majanduse kriisist väljatoomiseks ei ole valitsusel paraku kiiret lahendust. Küll aga peaks riik aitama ettevõtetel parandada oma tootlikkust ja konkurentsivõimet sise- ja välisturul, leida tuleks välisturge ja parandada ekspordivõimalusi. Swedbanki selle aasta uuring näitab, et tööstusettevõtted peavad investeeringute suurendamist efektiivsuse parandamiseks väga oluliseks. Kuigi Eesti ettevõtete investeeringud SKT suhtes on suured, on nende maht sel aastal väga tugevasti vähenenud. Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusel (EISA) on juba hulgaliselt eksporti, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavust toetavaid tegevusi. Need saaksid küll Eesti ettevõtete kasvu tagant lükata, kuid üldist nõrka välisnõudlust need ravida ei suuda. Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid nii oma konkurentsivõime parandamiseks kui ka lähiajal tootmismahtude suurendamiseks.

Maksutõusudest ja kärbetest

Uus riigieelarve strateegia (RES) sisaldab küll hulgaliselt maksutõuse ja riigi kulude kärpeid, mis küll ei toeta majanduskasvu, kuid ilma nendeta ei oleks võimalik riigieelarve halvenemist peatada. Võrreldes rahandusministeeriumi augustikuise majandusprognoosiga on RES-s planeeritud väiksem eelarvepuudujääk ja võlg positiivses mõttes ambitsioonikas ettevõtmine. See ei paranda lähiajal küll majanduskasvu võimalusi, kuid suunab majandust parema tasakaalu poole ning loob parema aluse ühiskonna ja majanduse juhtimiseks. Samas tulevad maksutõusud ja kärped halval ajal. Kuigi järgmisel aastal võib majandus näidata juba kasvu, on paljud ettevõtted erinevatest kriisidest räsitud ja majapidamiste ostujõud vajab kosumiseks aega. Eesti SKT peaks ületama oma majanduslanguse eelse tipu alles ülejärgmisel aastal.

Eesti maksukoormus küll tõuseb, kuid see jääb ikkagi allapoole Euroopa Liidu keskmist. Maksukoormus määrab teatavasti ära valitsussektori kulutuste mahu. Eesti inimesed ja ettevõtted ootavad riigilt üha rohkem raha, üha enam tuge ning rohkem ja paremaid avalikke teenuseid. Kliimaeesmärkide täitmine ja rohelisemale majandusele üleminek eeldavad valitsuselt tugevat erialast ja juhtimiskompetentsi. Madala maksukoormusega on nimetatud ootusi keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures.

Märksõnad: Majandus, Majanduskriis, Maksud