Uusi töötajaid on lihtsam leida

Tööturg on pikaleveninud majanduslangusele vaatamata hästi vastu pidanud. Talvekuudel töötus küll suurenes, aga nüüd taas väheneb. Kuna tööpuudus on kasvanud suhteliselt tagasihoidlikult, on laenudega hädas olevaid majapidamisi endiselt vähe.

Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini

Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal. Tööpuudus kasvas nii kehvamajandusolukorra kui ka Ukraina sõjapõgenike tõttu. Ettevõtete käive oli esimeses kvartalis 5% võrra väiksem kui aasta varem. Tellimuste vähesuse tõttu on töötajate arv kahanenud tööstuses, ehituses ja transpordis.

Esimese kvartali tööturu statistika vastas Swedbanki prognoosile. Aasta kokkuvõttes ootab Swedbank 7,5-protsendilist töötuse määra.

Avalik sektor paistab silma nii hõive kui ka palga kiire kasvu poolest

Kõige kiiremini on palk ja töötajate arv kasvanud tervishoius. Ka hariduses ja avalikus halduses on nii palk kui ka hõive oluliselt suurem kui aasta varem. Majanduslanguse ajal ongi riik parem tööandja.

Sõjapõgenike hulgas on tööpuudus keskmisest suurem

Kuigi sõjapõgenikud on Eestis üsna hästi kohanenud, on nende hulgas tööpuudus siiski kõrgem kui riigis tervikuna. Sõjapõgenike hulgas on tööpuudus 25% ehk neli korda suurem kui eestlaste seas. Vähese eesti keele oskuse tõttu töötavad sõjapõgenikud sageli madalama palgaga ametikohtadel. Seetõttu on sõjapõgenike keskmine töötasu 40% võrra väiksem kui riigi keskmine.

Kevadel on tööturg elavnenud

Registreeritud tööpuudus väheneb ja hõive kasvab. Samas on töötajate arv töötajate registri järgi endiselt allpool eelmise ja üle-eelmise aasta taset. Ettevõtjad on uute inimeste värbamisel ettevaatlikud, seda eriti erasektoris. Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitab, et suurem osa ettevõtjaid lähikuudel inimesi juurde ei vaja. Töötajaid plaanivad juurde palgata vaid turismi- ja IT-ettevõtted. Töötukassas on töökuulutusi küll rohkem kui talvekuudel, aga siiski märgatavalt vähem kui eelmisel aastal samal ajal.