Uute korterite pakkumine Tallinnas püsib kõrge
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba viiendat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,2% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.
2016. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite aritmeetiline hinnakasv 1,3 protsendipunkti võrra 2 protsendini aastases võrdluses. Korterite mediaanihinna kasv jätkas aeglustumist ning jõudis 2016. aasta teiseks kvartaliks 3,5 protsendini aastases võrdluses. Viimased neli kvartalit on mediaankasv olnud aritmeetilist kasvust kiirem ning seetõttu on korterite hinnatase muutunud veidi ühtlasemaks. Teises kvartalis tehti korteriomanditega 1% võrra vähem tehinguid kui aasta tagasi. Esialgsed andmed näitavad nii hindade kui ka tehingute arvu kasvu mõningat kiirenemist suve teises pooles.
Selle aasta teises kvartalis väljastati kasutusluba 680-le ning ehitusluba 880-le korterile Tallinnas, mis on suurim väljastatud lubade arv 2011 aasta algusest. Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel ning huvi uute kortermajade ehitamise vastu samuti. Mõnevõrra ettevaatlikum on olnud uute korterite reaalse ehituse käivitamine.
Pealinlaste netopalga kasv peaks järgnevatel kvartalitel aeglustuma ning püsima veidi kiirem kui kinnisvara hinnakasv. Koos jätkuvalt madalate intressidega peaks tarbijate huvi kinnisvara ostmise vastu püsima ning uute korterite lisandumine Tallinna eluasemeturule katma nõudluse. Seetõttu võib eeldada kinnisvarahindade stabiilset mõneprotsendist kasvu.
Teises kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu veidi halvenes. Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 6,9% langus aastases arvestuses. Kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused on jätkuvalt väga erinevad. Vilniust iseloomustab tugev hinnakasv, samas kui Riias korterite hinnalangus süveneb ning Tallinnas on viimase aasta jooksul hinnad stabiliseerunud.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Lugege lähemalt Swedbanki 2016. aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta siit
