Venemaa agressioon halvendab üldist välisnõudlust
Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29%, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades ekspordikasv hoopis mõõdukam.
Impordihinnad on juba alates möödunud aasta oktoobrist kasvanud ekspordihindadest kiiremini. Seega on ettevõtete välismaalt ostetud tootmissisendite ja muude kaupade hinnakasv ületanud nende hindade kasvu, millega ettevõtted on oma toodangut välismaale müünud. Toorainete hinnakasv on kiirenenud ja need hinnad jäävad lähiajal kõrgeks. Samuti suureneb tööjõukulu, mis koos kõrgele tõusnud toorainete hindadega tõstavad ettevõtete tootmiskulusid. Eestis on ekspordihindade kasv küll väga kiire, kuid see on kiire ka enamikel meie kaubanduspartneritel, mis tähendab, et veel on liiga vara öelda, kui palju või kas üldse see kahjustab Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Kuigi juba mitu kuud on Eestist eksporditud kaupade osakaal euroalal vähenenud, siis pikemas tagasivaates, eriti aga alates pandeemia algusest, on see tublisti suurenenud.
Venemaa osakaal Eesti ekspordis on langenud 1,6 protsendini
68% Eesti päritolu ekspordist suunatakse Euroopa Liidu riikidesse ja ligi 19% USA-sse, samas kui Venemaa osakaal oli jaanuaris vaid 1,6% ja Ukrainal 0,6%. Koos re-eksporditavate kaupadega oli Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis 3,4%. Venemaa osakaal Eesti ekspordis on pikemas tagasivaates vähenenud, kusjuures kiirem osakaalu langus on toimunud pandeemia aastatel. Ligi kolmandik Venemaale eksporditud kaupadest olid möödunud aastal masinad ja seadmed, 12% park- ja värvained, 12% elektriseadmed ja -masinad, 6% mustmetalltooted ja 5% plasttooted.
Üle poole Venemaa impordist on energia- ja õlitooted
Eesti kaupade impordis on Venemaa osakaal aga oluliselt suurem. Kuigi see osakaal tõusis möödunud aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris ligi 13 protsendini, millega Venemaa paigutub Soome järele teiseks impordipartneriks Eestile, siis on selle osakaalu kasvu taga paljuski energiahindade tõus. Enam kui pool (jaanuaris isegi 59%) Venemaalt imporditud kaupadest on mineraaltooted, peamiselt erinevad õlitooted, vedelkütused ja gaasid.
Käimasolev sõda halvendab üldist välisnõudlust ja ekspordivõimalusi
Kuigi Venemaa osakaal Eesti ekspordis on väga tagasihoidlik, nõrgestavad käimasolev sõda ja kiire hinnakasv tublisti nii Eesti kui ka meie kaubanduspartnerite nõudlust, suurendavad ebakindlust ja halvendavad majanduskasvu väljavaadet. See omakorda annab löögi üldisele välisnõudlusele ja ekspordivõimalustele.
Venemaa väliskaubandus suunatakse osaliselt ümber
Venemaa SKP osakaal maailmamajanduses on alates 2014. aastast vähenenud ning dollaris arvestatuna langes see möödunud aastal vaid 1,4 protsendini. Venemaale kehtestatud sanktsioonid, käimasolev sõda ning paljude riikide poolt Venemaaga ärisuhete ja kaubavahetuse katkestamine toovad tõenäoliselt kaasa paljude Venemaale eksporditavate kaupade ümbersuunamise teistele turgudele ja Venemaalt imporditud kaupade ja teenuste vähemalt osalise asendamise. See puudutab ka Eesti väliskaubandust. Osade kaupade puhul on see asendusefekt ilmselt isegi püsiv ehk tagasipöördumatu.
