Venemaa majandus on vastu pidanud, kuid väljakutseid on endiselt
- Venemaa eelarvetulud peaksid 2023. aastal ületama eelmise aasta taseme
- Nõrk rubla toob rohkem eksporditulusid, kuid suurendab inflatsioonisurvet
- Majanduskasvu toetab sõja rahastamine
- Otsesed sõjalised kulutused suurenevad 2024. aastal peaaegu 30%-ni kõikidest kulutustest
- Venemaa integreerib Ukraina piirkonnad oma riigieelarvesüsteemi enne presidendivalimisi
Venemaa toornafta Uralsi keskmine barreli hind ületas juulis sanktsioonidega kehtestatud hinnalae 60 dollarit. Seda on võimaldanud naftatootmise kärpimine, naftaekspordi ümbersuunamine ning varilaevastiku ja sellega tehtavate reiside arvu suurendamine. Vaatamata hinnalae ületamisele, kaupleb Uralsi nafta endiselt allahindlusega, mis tähendab, et Venemaa ei ole suutnud lääneriikide teenustest täielikult loobuda.
Sanktsioonid on vähendanud Venemaa nafta- ja gaasitulusid, kuid Venemaa riigieelarve kogutulu tuleb eelmisest aastast suurem
Venemaa nafta- ja gaasitulud peaksid sel aastal tulema ligi neljandiku väiksemad võrreldes eelmise aastaga, sest energiahinnad on madalamad ja gaasieksport on vähenenud. Toornafta ja naftatoodete ekspordist saadav tulu on Venemaa jaoks tänavu tunduvalt suurema tähtsusega kui gaasi ekspordist saadav tulu, kuna gaasitulud on oluliselt langenud nii madalama gaasi hinna kui ka vähenenud ekspordimahu tõttu.
Venemaa eelarveseadusega sätestatud keskmine naftabarreli hinnasiht on sel aastal 70 dollarit, kuid selle aasta üheksa kuu keskmine naftabarreli hind oli 59,5 dollarit. Selleks, et seatud eesmärk saaks täidetud, peaks Uralsi nafta hind neljandas kvartalis ületama 100 dollarit barreli kohta. Kuna Uralsi nafta kaupleb sanktsioonide tõttu allahindlusega, peaksid maailma naftahinnad aasta viimases kvartalis olema keskmiselt veelgi kõrgemad. Arvestades, et maailmamajandus on aeglustunud ja üleilmne naftanõudlus on nõrgenenud, ei ole see stsenaarium tõenäoline, kui naftapakkumist täiendavalt ei korrigeerita või konflikt Lähis-Idas ei laiene.
Nafta- ja gaasitulude vähenemist kompenseerivad oodatust suuremad mitteenergiatulud. Sellele aitab kaasa ka Venemaa kehtestanud ühekordne maks suurettevõtetele, mille tulud laekuvad selle aasta lõpus ja uue aasta alguses. Kogutulud, mis eelarveseaduse järgi oleksid pidanud jääma eelmise aasta tasemest allapoole, ületavad Venemaa rahandusministeeriumi uue prognoosi järgi eelmise aasta taset 3% võrra.
Nõrk rubla toob rohkem eksporditulusid, kuid suurendab inflatsioonisurvet
Teisalt toob nõrgem rubla eelarvesse rohkem kohaliku valuuta tulu ja aitab vähemalt lühiajaliselt vähendada eelarve puudujääki, kuna suur osa Venemaa ekspordist müüakse välisvaluutas. Eelarveseadusega prognoositi selle aasta keskmiseks vahetuskursiks 68,3 rubla dollari kohta. Vähenenud eksporditulud koos impordi taastumisega on aga rubla kurssi oodatust enam nõrgendanud. Rubla kurss dollari suhtes oli esimest korda üle 100 selle aasta augustis, mis on madalaim kurss alates 2022. aasta märtsist. Pikalt kestev nõrk rahvusvaluuta devalveerib ka eelarvekulutusi ja halvendab inflatsioonisurve kasvades kodumajapidamiste reaalsissetulekuid. See on sundinud Venemaa keskpanka tõstma baasintressimäära ja ajutiselt kiirendama Riikliku Varahaldusfondi investeeringutega seotud välisvaluuta müüki. Lisaks taastati kohustuslik välisvaluuta müük energiaeksportijatele.
Riigieelarve seaduse järgi oodati selle aasta defitsiidiks ligikaudu 2% SKP-st. Arvestades, et tulud tulevad sel aastal oodatust kõrgemad, sõltub defitsiidi suurus kuludest, mida tehakse selle aasta lõpus. Kui kulud jäävad eelarveseaduse piiresse, võib defitsiit kujuneda oodatust väiksemaks. Riikliku Varahaldusfondi vahendeid on sel aastal kasutatud defitsiidi katmiseks, kuid rublades on fond jätkuvalt suurenenud valuuta nõrgenemise tõttu.
Otsesed sõjalised kulutused suurenevad ligi 30%-ni kõikidest kulutustest
2024. aastal on Venemaa eelarve tähtsaim ülesanne jätkata sõja rahastamist. Otsesed kaitsekulutused moodustavad eeldatavalt 29,5% kogukuludest. Riigi julgeolekule eraldatakse täiendavalt 9% kogukuludest. Venemaa presidendivalimiste eel rõhutatakse sõjakulude asemel sotsiaalkulutusi. Sotsiaalkulutused moodustavad 21% kogukuludest. Samas tuuakse välja, et sotsiaalkulud koos tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja spordikuludega moodustavad 30,5% kogukuludest.
Majanduskasvu toetab sõja rahastamine
Lääne sanktsioonid on keelanud eksportida Venemaale tehnoloogiat, et vältida selle kasutamist sõjalisel eesmärgil. Osa keelatud kaupadest on Venemaa suutnud asendada, osa aga suunata ümber kolmandate riikide kaudu, eelkõige sõjatööstuse jaoks olulised kiibid. Sellegipoolest annab komponentide puudus Venemaal kohati endiselt tunda ning tehnoloogiline areng on ka järgmise kolme aasta üks peamisi eelarve võtmeküsimusi.
Venemaa majanduskasvu toetavad tugevalt sõjakulutused. Lisaks valitsuse suurenenud kulutustele sõjatööstusele, toetab eratarbimist reaalpalkade kasv, tööjõupuudus ja laenukasv. Investeeringuid on suurendanud nii valitsuse kulutused kui ka kohalike ettevõtete vajadus investeerida, et asendada Venemaalt lahkunud lääne ettevõtteid. Kõrged valitsemissektori kulutused tõstavad majandusaktiivsust ka järgmistel aastatel. Rahvusvahelise Valuutafondi oktoobri prognoosi järgi peaks Venemaa majandus kasvama sel aastal 2,2% ning järgmisel aastal 1,1%.
