Tarmo Ulla

Noored on rahaasjus targemad kui kunagi varem. Peame pingutama, et tempos püsida.

Hukas noorpõlve juttude asemel peame õppima rääkima noortest, kes tahavad ja oskavad oma tulevikku investeerida ning kes ajavad igapäevaseid rahaasju ennekõike nutitelefonis. Noored on rahatargemad kui kunagi varem.

Eesti noorte finantshuvid on selgelt pikaajalised ja tulevikku suunatud. Kui aasta eest saime rõõmustada[1] noorte erakordselt suure investeerimishuvi ja -aktiivsuse üle, siis Swedbanki värske uuringu[2] toel näeme, et tegu on olulise, pikemaajalise trendiga. Iga kolmas 18 – 30-aastane tegeleb investeerimisega.

Kui küsisime, millistel teemadel noored pangalt tuge ootavad, saime selge vastuse, et ennekõike tuntakse huvi justnimelt investeerimise algtõdede vastu. Aga väga tähtsaks peetakse ka samm-sammult oma esimese koduni jõudmist. Kui vaadata huvisid väiksemates eagruppide lõikes, siis näeme, et vanusega prioriteedid pisut muutuvad, nagu võikski arvata. 18–20-aastaste jaoks on olulisim raha säästmine (68%), seejärel investeerimisega alustamine (55%) ja siis esimese kodu ostmine (47%). 21–25-aastaste seas tõuseb esikohale koduost (65%), järgmisena nimetatakse raha säästmist (59%) ja investeerimisega alustamist (52%). 26–30-aastastele on olulisim samuti koduost (58%), seejärel raha säästmine (45%) ja investeerimine (41%). Lisaks tahtis iga kolmas küsitletud noor teada rohkem pensioniks kogumise, igapäevase eelarvestamise ja oma rahaasjade jätkusuutlikku korraldamise kohta.

Noored on ka ettevõtlikud. Iga viies 18–25-aastane ootab pangalt tuge ettevõtlusega alustamisel, seejuures tahetakse rohkem teada stardikapitali kohta ja eriti just roheettevõtte alustamise puhul.

See kõik tähendab, et pangalt ei oodata pelgalt pangakontode avamist ja laenulepingute allkirjastamist, vaid asjatundliku nõustaja ja teenäitaja rolli täitmist. Noorte ootused on kõrged. Peame pingutama, et neile vastata. Selleks küsime noorte arvamust igal aastal ja võtame nende tagasisidet väga tõsiselt ning töötame eraldi tiimidega, et arendada välja just noorte ootustele vastavaid pakkumisi ja tooteid.

Viimase aasta jooksul oleme langetanud investeerimistasusid, alustanud „Investeerimisjuttude” podcastiga ning lõime investeerimiskooli. Juba ligi aasta jagu kingime kõigile 18-aastaseks saanud noortele investeerimisega alustamise seemneks 15-euro väärtuses Roburi fondide osakuid. Meie eesmärk on olla number üks valik noorte seas ja pingutame selle nimel kõvasti.

Märtsikuus, mis on juba traditsiooniliselt rahatarkuse kuu, oleme käinud rahatarkuse tunde andmas koolides üle Eesti. Kutsume kõiki gümnasiste ja põhikooli lõpuklasside õpilasi 31. märtsil Pangaliidu korraldatud rahatarkuse veebikonverentsile, kus arutleme selle üle, mil määral raha tõepoolest annab meile ka vabaduse.

Noortel on kõrged ootused ka sellele, kui tempokalt suudame tehnoloogiliste uuendustega kaasas käia. Panganduses on viimastel aastatel toimunud olulisi muudatusi. Rahaasjade ajamine on kolinud mobiilsetesse ja kantavatesse seadmetesse. Aasta alguses valminud Swedbanki uuring, milles vaatasime lähemalt eestimaalaste digiseadmete kasutust, näitas selgelt, et kõiki oma rahaasju korraldatakse pangaäpis ja pank ongi nutitelefoni kujul taskus. Nii näiteks kasutab 59% Eesti vähemalt 18-aastaseid elanikke Swedbanki mobiiliäppi, kus kõige populaarsemate toimingute seas on peale maksete tegemise oma investeerimisportfelli ja pensionivara jälgimine ja haldamine. Kahel kolmandikul kordadest logitakse panka sisse biomeetriliste tunnustega ehk sõrmejälje- ja näotuvastusega, mitte enam Smart-ID ega kaugeltki mitte mobiili-ID-ga. Näeme, kuidas erinevad turvalised digimakselahendused nagu Apple Pay, Google Pay, Fitbit Pay jt teevad kuust-kuusse tehingute arvu rekordeid.

Koguni kolmandik eestimaalasi on nüüdseks teinud nutiseadmega viipemakseid. Veelgi põnevam on see, et neist iga viies tunnistab, et sisuliselt ongi nende jaoks nutiseade rahakoti asendanud – nutitelefon ongi rahakott. Suur osa neist, kes rahakoti koju jätmist veel võimalikuks ei pea, arvab nii, sest vajalikud isikutunnistused on veel plastkaardi kujul.

Jätkusuutlik isiklike finantsasjade korraldamine ning digiarengutest maksimumi võtmine on selgelt trendid, mida arenemas veel pikka aega.

[1] Uuring toimus 2020. a detsembris, osales 2210 18–25-aastast Eesti elanikku.

[2] Uuring toimus tänavu jaanuaris-veebruaris, osales 5992 18–30-aastast Eesti elanikku.