Kommentaar pensionifondide esimese poolaasta kohta

Esimesel poolaastal tõstis globaalsetel finantsturgudel pead mure senisest tempokama inflatsiooni pärast. Sellest ei jäänud eemale ka Eesti pensionikoguja. Meie pikaajaliseks kogumiseks mõeldud pensionifondides K100, K60 ja K30 kasvas investeeritud vara väärtus kõnealusel perioodil siiski märgatavalt kiiremini kui inflatsioonimäär, ulatudes esimese nimetatud fondi puhul pea 14%ni. Pool aastat on väga lühike ajaperiood ning selle alusel pikaajalist tootlust pole korrektne ei ennustada ega järeldada.

Pensionifondide investeeringutest lõviosa moodustavad investeeringud globaalsetele aktsia- ja  võlakirjaturgudele ning seega mõjutab tootlust pigem inflatsioon USA-s ja Euroalal. Aktsiaturgude jaoks on mõõdukas inflatsioon, mis on põhjustatud kasvu kiirenemisest, reeglina positiivne, sest majanduskasvuga kaasnev kasumite kasv on aktsiainvestoritele olulisem. Negatiivsemalt on inflatsioon mõjutanud võlakirjaturge, ent praeguse seisuga suuremal määral Ameerika Ühendriikides kui Euroopas, sest USA-s on inflatsioon kiirenenud märksa enam kui Euroopas. Meie pensionifondide võlakirjainvesteeringud on suuremal määral tehtud Euroopa võlakirjadesse ning seetõttu on mõju olnud väiksem.

2021. aasta on olnud meie teise samba aktiivsete fondide investeerimisvaadete osas väga tegus. Olime alates veebruari algusest fondides positsioneeritud maksimaalsele võimalikule aktsiaosakaalule lähedaselt ning see osutus heaks otsuseks. Üldiselt pakuvad aktsiad inflatsiooni kiirenedes paremat kaitset, kui võlakirjad või raha kontol hoidmine, sest pikemas perspektiivis suudavad ettevõtted sisendhindade tõustes ka müügihindu ning kasumeid suurendada. Inflatsiooni järsk kiirenemine muidugi suurendab määramatust ja hinnakõikumisi ka aktsiaturgudel.

Jätkasime ka suhteliselt suurema Euroopa aktsiate osakaaluga, sest USA-ga võrreldes aeglasema vaktsineerimistempo tõttu uskusime, et Euroopa majanduse hilisema avanemise positiivsed mõjud polnud veel aktsiaturgude hindades sees. Rohepöörde, kui jätkuva megatrendi, taustal lisasime fondidesse ka nn rohelisi võlakirju. Ühtlasi nägime soodsaid võimalusi USA dollaris emiteeritud arenevate turgude riigivõlakirjade lisamiseks nende suhteliselt atraktiivsema intressitaseme tõttu, seda võrreldes valitsuste ja ettevõtete kõrgema krediidikvaliteediga võlakirjadega. Euroopa võlakirjaportfellis lisasime krediidiriski – kiire majanduse taastumine toetab nõrgema krediidikvaliteediga ettevõtete võimekust oma võlgu teenindada.

Oleme fondide aktsiaportfellides teinud mitmeid nn megatrendidest sõltuvaid investeeringuid, mis keskenduvad lähiaastatel soodsamaid väljavaateid omavate ettevõtete aktsiatele. Investeerisime elektriautode müügi kasvuga seotud ettevõtetesse – näiteks pooljuhtide ja elektroonika tootjatesse ja valitud autotööstuse tarnijatesse.  Sel aastal oleme näinud üha laienevat elektriautode mudelivalikut ja hüppelist müüginumbrite kasvu. Elektriautodele üleminekul on autosektorile laiemalt suur mõju ning see trend on alles algusjärgus.

Samuti investeerisime küberturvalisusega tegelevatesse infotehnoloogia ettevõtetesse. Viimasel ajal üha sagenevad lunavara (ransomware) rünnakud on küberturvalisuse teema tõstnud selgelt nii eraettevõtluse kui ka riiklikusse fookusesse. Näiteks tabas mai alguses küberkurjategijate rünnak USA olulisimat naftatorujuhet Colonial ning ettevõte oli sunnitud nafta transpordi lühikeseks ajaks koguni peatama. Vajaduse suurendada investeeringuid küberturvalisuse valdkonda on toonud kaasa ka masinõppe tehnoloogiate üha suurenev kasutuselevõtt, jätkuv üleminek pilveteenustele, IoT (Internet of Things) seadmete kiire levik ning pandeemia tõttu levinud kodus töötamine. Aasta alguses koos USA pikemaajaliste intresside tõusuga toimunud nn rotatsioon kasvuaktsiatest väärtusaktsiatesse muutis selle sektori hinnataseme varasemast märksa atraktiivsemaks.

Usume, et just nimelt teemainvesteeringud on võimalus teenida turu keskmisega võrreldes lisatootlust ja ehkki tänases seisus on meie teemaportfell veel üsnagi väikese osakaaluga, plaanime nimetatud investeeringute osakaalu fondides järk-järgult ja teemati hajutatult suurendada.