Teisest pensionisambast lahkuvad aina enam noored, kes suunavad suure osa rahast otse tarbimisse
Alates 2021. aasta sügisest on inimesed saanud teisest pensionisambast raha välja võtta. Väljujate arv on aja jooksul vähenenud ning muutunud on nii raha kasutus kui ka lahkujate profiil. Tänavu on pensionisambast lahkujate seas oluliselt kasvanud noorte osakaal, kusjuures Swedbanki andmetel kasutasid noored ligi kolmandiku oma pensionivarast ostude eest tasumiseks.
Swedbanki andmed näitavad, et II pensionisambast tehti jaanuaris väljamakseid 2721 Swedbanki kliendile kokku 25,3 miljoni euro väärtuses. Kui 2021. aasta sügisel lahkusid esimestena valdavalt üle 36-aastased ja madalama sissetulekuga inimesed, siis tänaseks on järjest enam noori otsustanud pensioniraha kasutusse võtta. Selle aasta jaanuaris moodustasid 18–25-aastased juba 15% kõigist lahkujatest – tervelt 10%p rohkem kui reformi alguses.
Positiivne on see, et väljujate arv on aastate jooksul vähenenud ning raha kasutatakse varasemaga võrreldes rohkem investeerimiseks. Samas valmistab muret noorte väljujate osakaalu tõus, sest sambaga taasliitumiseks tuleb oodata 10 aastat.
Kui väljujate hulk on aja jooksul vähenenud, siis väljamaksete summad on kasvanud. Kui alguses võtsid rohkem raha välja inimesed, kelle II sambasse oli kogunenud kuni 10 000 eurot, siis tänavu moodustasid üle 10 000 euro välja võtnud kliendid juba 33% kõigist lahkujatest. Summade kasvu taga on esiteks teise samba fondide 2024. aasta rekordiline tootlus – varade maht suurenes koguni 21,7%. Teiseks lahkus esimese väljamaksete laine ajal süsteemist märksa rohkem inimesi, kellest paljud olid rahaliselt haavatavamas olukorras.
Kuigi osa rahast leiab koheselt rakenduse, seisab ligikaudu 23% väljamaksetest siiani klientide arvelduskontodel. See tähendab, et ligi veerand rahast ei ole kolme kuu jooksul kasutust leidnud. Raha, mis siiski kasutusele võetakse, liigub valdavalt kolme suunda: finantskohustuste täitmiseks, investeeringuteks ja tarbimisse. Kõige rohkem, ligikaudu 30%, investeeritakse edasi kas kinnisvarasse või paigutatakse erinevatesse hoiustesse. Seal hulgas kasutab üha rohkem inimesi tähtajalist hoiust või Rahakogujat, väärtpaberiinvesteeringutesse jõudis alla 1% väljamakstud summadest. Kui 2021. aastal paigutas raha hoiustele vaid 9% väljujatest, siis tänavu tegi seda juba 21% inimestest.
Finantskohustuste nagu väikelaenude, järelmaksude või võlgade tasumiseks kasutati umbes 12% rahast.
Tarbimisse läks keskmiselt 17% väljamaksetest. Äärmiselt murettekitav on aga noorte rahakasutus. Kui keskmiselt kulus kaardimakstele 13% väljamaksetest, siis 18-25-aastaste puhul läks tervelt 27% II samba rahast kaardiga ostudele ehk kolmandik noorte pensionivarast kulutati lihtsalt poes ära.
Kuigi näeme, et osa inimesi kasutab pensionivara sihipäraselt ja kaalutletult, siis suur osa rahast suunatakse endiselt igapäevatarbimisse või lihtsalt kontole seisma. See kinnitab vajadust jätkata inimeste rahalise teadlikkuse tõstmisega, et pensionivara täidaks ka tulevikus oma peamist eesmärki – pakkuda kindlustunnet pensionieas.
Leiad rohkem artikleid pensioni teemadel Swedbanki blogist.
