Miks sammaste vahel valida, kui mõlemad on kasulikud?
Sinu tulevase pensioni selgroo moodustavad riiklik pension (I sammas) ja kohustuslik kogumispension (II sammas). Eesti elanikkond vananeb ja tööealiste inimeste hulk väheneb. Seega on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus. Riigieelarvesse panustajaid (maksumaksjaid) jääb prognooside kohaselt vähemaks, kuid pensionisaajate arv hakkab järjest kasvama. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem, mille üheks osaks on ka II sammas, on loodudki selleks, et kompenseerida I samba vähenemist. Eelmise aasta sügisest on käimas aktiivne arutelu II samba vabatahtlikuks muutmise üle. Täna arutavad paljud inimesed, kas II sambasse ise kogumisega on mõistlik jätkata või mitte. Siin on 3 põhjust, miks II sammas on Sulle kasulikum kui I sammas üksi.
Oled oma raha peremees
Kummas rahakotis eelistaksid oma raha hoida: kas sellises, kust kõik midagi võtta saavad või sellises, mis kuulub vaid Sulle?
II sammas on Sinu oma ja sinna koguneb raha järgmiselt:
- iga kuu laekub 4% II sambasse Sinu eest makstud sotsiaalmaksust;
- 2% tuleb Sinu brutopalgast.
See raha koguneb Sinu isiklikule pensionikontole, mis on osa Sinu pensionivarast ning ühtlasi on II sammas ka pärandatav.
Kui Sa II sambasse ei kogu, läheb 4% sotsiaalmaksust riigieelarvesse, kus sellega kaetakse jooksvaid kulutusi. Sulle lubatakse küll selle võrra pisut suuremat riiklikku pensionit tulevikus, kuid see rahakott on kõigi jaoks ühine ning pensionisaajate hulk ühiskonnas aina suureneb. Seega kui soovid, et osa Sinu tuleviku pensionirahast koguneks Sinu isiklikule kontole, on II sammas Sulle kindlam valik, kui loota vaid I sambale.
Paindlikkus pensioniraha kasutamisel
II sambasse kogutud raha on Sinu oma. Võttes arvesse infot, mis on reformi kohta meediasse jõudnud, võib see muuta II samba raha kasutamise pensionipõlves senisest soodsamaks. Teada on, et valitsus planeerib pensionieas II sambast väljavõetavad summad tulumaksust vabastada. See tähendab, et saaksid pensionile minnes oma kogutud raha kätte ja võidaksid tulumaksu võrra.
Reformikava järgi saaksid II sambasse kogumise jätkajad tulevikus:
- raha välja võtta juba enne pensionile jäämist, makstes tulumaksu;
- pensionieas tulumaksuvabalt raha välja võtta;
- valida tulumaksuvabalt regulaarsed väljamaksed, mis suurendavad Sinu igakuist vanaduspensionit;
- raha pärandada, sest II sambasse kogunenud raha jääb päritavaks.
I sambas aga sellist paindlikkust pole, sest tegemist pole Sinu rahaga, vaid üldise sotsiaalmaksust laekuva rahaga, mida pensioniteks ja toetusteks makstakse. Seega riiklik pension annab tulevikus Sulle igakuiselt mõned sajad eurod kuus, aga korraga suurema summana Sa seda välja võtta ei saa. Ka siis, kui näiteks tervis nõuab, pole see võimalik.
II sambaga koguneb rohkem
II sambasse kogudes panustad ise 2% palgast ja riik lisab 4% Sinu sotsiaalmaksu arvelt. Seega panustad 1/3 igakuisest maksest ise ning 2/3 tuleb riigilt.
II sambast loobudes ei jää 4% Sinu sotsiaalmaksust enam Sulle, vaid läheb riigieelarvesse ja riik lubab Sulle tulevikus pisut suuremat riiklikku pensioni (I sammas). Et teisest sambast loobumisest tekkivat vahet tasandada, peaksid ise endiselt vähemalt 2% palgast igakuiselt kõrvale panema. Nagu 1/3 väiksem liisingu kuumakse tähendab tavaliselt oluliselt väiksemat või vanemat autot, tähendab ka 1/3 väiksem sääst kehvemat lõpptulemust. Seega kogud Sa II samba abil suurema pensioni, kui vaid I sambale lootma jäädes saama hakkaksid.
II sammas on toiminud 17 aastat ning juba praegu saavad II sambaga liitunud inimesed I ja II sambast kokku rohkem, kui need, kelle pension tuleb vaid I sambast. Vaata ka arvutusi, kuidas on seni pension kogunenud.
