Millised on uued võimalused kuhu pensioniraha paigutada ja mis on pensioni investeerimiskonto?
Sellest sügisest avanes võimalust koguda II samba pensioniraha lisaks tavapärastele aktiivselt hallatud või indeksfondide lahendustele ka pensioni investeerimiskontol ehk PIK-il. Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ja Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas panid hiljutisel veebiseminaril laienenud kogumisvõimalusel kaalukausile ning arutasid mida eri valikute puhul arvestada.
Teises sambas raha hoidmine ja kogumine on ajapikku muutunud aina soodsamaks. Kaire Peik tõi välja tõsiasja, et kui kümme aastat tagasi pidid kliendid arvestama nii sisenemis- kui ka väljumistasudega, siis nüüdseks neid pole. Ka haldustasud on selle aja jooksul langenud 2,5 kuni 3 korda, tehes II sambast vägagi soodsa võimaluse investeerimiseks. Ise globaalsetele turgudele investeerimisel läbi väärtpaberikonto võivad tasud väikeste summade paigutamisel olla ebamõistlikult kõrged. Septembrist avanenes võimalus teise samba pensioniraha paigutada lisaks indeksfondidele ja aktiivselt juhitud fondidele ka pensioni investeerimiskontole ehk PIK-ile.
PIK on loodud neile, kes soovivad oma pensioniraha investeerimisega tegeleda ise, otsustades kuhu oma raha paigutada. PIK võimaldab jätkata kogumist teise samba eelistega, võimendades summat tulusa 2+4 skeemi alusel, kus 2% rahast tuleb brutopalgast ning 4% lisab riik palgalt tasutud sotsiaalmaksu arvelt. PIK-ile saab üle kanda ka eelnevalt teise samba pensionifondi kogutud raha, kas osaliselt või täielikult.
Tarmo Tanilase sõnul on septembrikuu seisuga PIK-i avanud umbes 4500 inimest Eestist, mis ei ole võrreldes II sambaga liitunutega suur number, samas on tegemist alles väga uue asjaga. Tarmo tõi võrdlusena välja, et kolm aastat tagasi oli Eestis 30 000 väärtpaberikontot, nüüd ligi 60 000. Ilmselt kasvab ka PIK-iga liitujate arv lähiaastatega, kui praegu on iga teine investor Tallinnast, siis see pilt võiks muutuda.
PIK sobib neile, kes soovivad investeerida näiteks mõnda kinnisvarafondi, soetada üksikuid aktsiaid või kasutada enda välja töötatud strateegiaid. “Tavalistesse turuindeksitesse pole mõtet selle konto alt investeerida, kuna seda on odavam teha II samba fondide raames,” lisab Tarmo Tanilas.
Kaire Peiki sõnul on siiani kõige populaarsemad investeeringud Swedbanki PIK-i kontodel olnud Baltimaade finantssektori aktsiad, Ameerika Ühendriikide S&P500 põhised indeksfondid ning uue trendina ka veebruarist saadaval olevad Swedbanki Roburi fondid. Roburi fondidesse, nagu ka Baltimaade aktsiatesse, saab investeerida tasuta. Enamustesse Roburi fondide portfellisse on koondatud jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimise põhimõtetega kooskõlas olevat ettevõtted ning välja jäetud need aktsiad, mis põhimõtetele ei vasta. “Robur võtab näiteks S&P500 indeksi lahti ja viskab välja need ettevõtted mis ei ole “rohelised”. Vahe tootluses on suuresti just pärast COVID-kriisi sisse tulnud ning erinevus on metsik,” lisas Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.
Seega iga II samba koguja saab leida endale sobivaima lahenduse. Kes ei taha ise investeerida, saab valida sobiva strateegiaga indeksfondi või aktiivselt juhitud fondi, kes soovib kõiki investeerimisotsuseid ise teha, saab seda läbi PIK-i teha.
Vaata veebiseminari:
