Mis toimub pensioniga?
Paljudel on seoses finantsturgudel toimuvaga tekkinud küsimusi enda pensionifondide kohta. Just sellepärast korraldab Swedbank pensioniteemalisi veebiseminare, kus aktuaalsed küsimused vastused saavad. Maikuu keskel toimunud veebiseminari teemaks oli “Mis toimub pensioniga?”. Selgus, et kõige enam pöördutakse panga poole kolme küsimusega: kuhu on kadunud raha mu pensionifondist, kas praegu on õige aeg pensionifondi vahetada ja kas saan maksed peatada või raha juba praegu välja võtta?
Anname neile küsimustele vastused.
Kuhu on kadunud suur summa minu pensionirahast?
Pensionifondid tegelevad kogujate raha investeerimisega. Kuna koroonaviirus on vallandanud globaalsetel aktsiaturgudel suured langused, on selle mõjud tunda ka pensionifondides. Rohkem just nendes fondides, kus aktsiate osakaal on suurem.
II sambasse koguja omab pensionifondi osakuid ning osakul on oma hind, mis iga päev muutub. Veebruaris alguse saanud turgude langus on muutnud pensionifondi osaku hinna odavamaks ja seetõttu on ka pensionfondide rahaline väärtus vähenenud. Kõik osakud on alles, neid koguneb tööl käies ja palka saades iga kuu juurde ning tänu odavnemisele saab osakuid sama summa eest, mis igakuiselt II sambasse läheb, mõnevõrra rohkem.
„Igale tõusuperioodile järgneb langusperiood ja vastupidi. Kui olukord maailmas stabiliseerub ja finantsturud taas kasvavad, hakkavad ka osakud oma väärtust kasvatama. Need, kes on viimasel kuul oma pensionifondide seisu vaadanud, näevad, et osakute väärtusest on osa juba tagasi tulnud. Tegemist on ajutise langusega, kuid keegi ei julge täna ennustada, millal olukord kindlamalt paremuse poole pöördub ja taas stabiilsemaks muutub,“ avaldas Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik.
Kas praegu on õige aeg pensionifondi vahetada?
Aktsiad aitavad rahal kiiremini kasvada, aga aktsiate hinnad ka langevad kiiremini. Võlakirjad on üldiselt stabiilsemad, ent nende puhul on kasv tagasihoidlikum. Kui on soov raha kasvatada ja kogumisperiood on pikk, tasub igal juhul eelistada pensionifondi, kus on rohkem aktsiaid. Pensionifondide vahetamine toimub aastas kolm korda, järgmine vahetusperiood lõpeb juulis ja osakuid vahetatakse septembris. Fond, mis on rohkem kukkunud, on tõenäoliselt suurema aktsiate osakaaluga ning üldreeglina on sellise fondi investeerimispõhimõte, et iga langus pöördub varem või hiljem tõusule.
Vahetades rohkem aktsiatesse investeeriva fondi konservatiivsema fondi vastu, kus investeeritakse valdavalt võlakirjadesse või rahasse, tuleb arvestada, et viimane on praeguseks küll vähem kukkunud, aga selle tõusupotentsiaal on ka oluliselt madalam kui rohkem aktsiatesse investeerival pensionifondil. Sellise vahetusega kaotatud tootluse tagasiteenimine on väga keeruline, mõnel juhul lausa võimatu, sest nii võtate vastu juba tekkinud miinuse, ent jääte ilma võimalikust tulevasest kasvust.
Kui kogutakse vanusele sobivas fondis, ei tasu tänases olukorras fondi vahetama kiirustada, eriti juhul, kui pensionifondis on rohkem aktsiaid ja seetõttu on kukkumine olnud viimastel kuudel tuntavam. Kogumisperiood on piisavalt pikk, et langusest taastuda.
Kas ma saan maksed pensionifondi peatada?
Swedbanki pensionifondidel läheb Peiki sõnul hästi – tasud on läinud märksa soodsamaks ja investeerimisvõimalused on avanenud, mis teeb pensionifondide kaudu kogumise oluliselt paremaks ja kasulikumaks kui mõned aastad tagasi. Just seepärast ei soovita ta makseid peatada.
Seda enam, et eelmine finantskriis näitas, et need, kes tegid otsuse maksed peatada, kaotasid rahaliselt. Näiteks neil, kes teenisid keskmist palka ja jätkasid kogumist, on pensionifondi tänaseks kogunenud keskmiselt 1300 eurot rohkem.
„Riik peatab alates 1. juulist 2020. aastal kuni 31. augustini 2021. aastal pensioni II sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Riigipoolsed sissemaksed peatuvad neil, kes on sündinud alates 1961. aastast, varem sündinutele jätkub ka juulis senine sissemaksete skeem. Inimestele, kes jätkavad oma 2%-lisi makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt II sambasse ei maksta, kompenseeritakse hiljem 4%. Maksete peatamise kompenseerimiseks makstakse iga inimese eest tema II sambasse kaks korda nii palju, kui ta nimetatud ajavahemikul ise makseid tegi, lisaks keskmine pensionifondide tootlus. Selle lükkega soosib riik inimeste kogumise jätkamist,“ selgitas Peik.
Arvestades kompenseerimise loogikat ja seda, et maksed peatatakse lühikeseks ajaks, on rahaliselt kasulikum makseid jätkata. Oktoobris on võimalik otsustada, kas jätkata omapoolseid sissemakseid ja saada hiljem juurde riigipoolne kompensatsioon või jääda sellest ilma.
Veebiseminari “Mis toimub pensioniga?” saad vaadata meie Facebooki lehelt.
Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektide ja põhiteabega aadressil www.swedbank.ee/fondid või lähimas Swedbanki kontoris. Lisainfo saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil investeerimistugi[at]swedbank.ee.
