Passiivsed või aktiivsed pensionifondid: kumba raha kasvatamiseks valida ja miks?

II ja III pensionisamba puhul on võimalus oma raha kasvama panna nii fondijuhi ja tema meeskonna poolt hallatavas aktiivselt juhitud fondis kui ka passiivselt juhitud indeksfondis. Selgitan, mis on nende peamised erinevused ja kumba pensioniks investeerimisel valida.

Indeksfondid püüavad jälgida mõnda konkreetset globaalset turuindeksit ning nende puhul ei keskenduta üksikutele instrumentidele ega tehta muudatusi vastavalt turgude liikumistele. Kuna aktiivset juhtimist ei toimu. Tähendab see seda, et kui turud tõusevad, siis kasvab samas tempos ka sinu pensioniraha. Samas peab taluma mõõnasid, sest kui turud langevad, siis kahaneb ka pensioniosaku väärtus.

Seega tuleb indeksfondidesse investeerides meeles pidada, et globaalselt investeeriv indeksfond teeb kaasa kõik turgude üles ja alla liikumised. Tõusud on seni sageli olnud laugemad ja pikemajalised, langused aga seevastu kiiremad ja toimuvad lühema aja jooksul. Kõike seda arvestades on just kõrgema riskitasemega indeksfondid sobilikud neile, kellel on pensionieani piisavalt pikk periood. Vahepeale mahtuvad langused ei sega und ja plaan kogutud vara kasutama hakata on veel aastate kaugusel. Nagu juba viide “passiivne” ütleb, on selliste fondidega seotud erinevad tasud soodsamad, kui aktiivselt juhitud fondidel. Kuigi sageli on passiivsete pensionifondide investeeringuteks erinevad indeksfondid, kasutame meie Swedbankis nendes fondides võimalust investeerida ka üksikinstrumentidesse.

Aktiivselt juhitud fondis nagu juba nimi juba vihje annab, toimub rohkem aktiivseid tegevusi – analüüsimine ning investeeringute valimine. Sellise fondi eesmärk on teenida turu keskmisest paremat tootlust, valides välja kõige paljulubavamad investeeringud, olgu selleks aktsiad, võlakirjad või nagu näiteks pensionifondide puhul kohalikud börsivälised investeeringud.

Kuna aktiivselt juhitud fondid eeldavad professionaalide igapäevast tööd, on neid passiivsete fondidega võrreldes ka mõnevõrra suuremad tasud. Kui suuremal osal indeksfondidest jäävad tasud pisut alla või üle 0,3% aastas, siis aktiivsetel fondidel algavad tasud 0,5% juurest ja võivad ulatuda ka üle 1%.

Pikaajaline tootlus loeb

Pensionifondide tootlused kõiguvad seinast-seina, paljuski määrab seda muidugi kuidas fond investeerib st riskitase. Pikaajaliselt on pakkunud parimat tootlust kõrgema aktsiate osakaaluga fondid aga nende puhul tuleb olla valmis ka lühemaajalisteks suuremateks langusteks. Nagu investeerimisel ikka, kehtib ka pensionifondide puhul, et tootlus ja risk käivad käsikäes.

Pensionikeskuse andmetel on ühe aastaga kahekohalist tootlust mõlemas sambas kokku pakkunud 8 pensionifondi, millest täpselt pooled on aktiivsed fondid ja pooled indeksfondid. Kui võrrelda aga keskmist aastatootlust juba pikemal perioodil, nii kolme kui viie aasta baasil, on pilt rohkem indeksfondide kaldu. Kolme aasta võrdluses on üle 10-protsendist keskmist tootlust on pensionikogujatele toonud 13 indeks ja 10 aktiivselt juhitud fondi. Viie aasta võrdluses on selliseid fonde 7 indeksfondide ning 3 aktiivselt juhitud fondide hulgas. Enamik fonde, kus aastabaasil tootlused on üle 10%, on ka kõrgema riskitasemega. Seega ka tootluste võrdlusest tuleb välja, et parem tootlus on tulnud suuremast riskist.10% aastatootluse puhul tuleb ära märkida, et tegemist on keskmisest parema tootlusega, arvestades, et pikaajaliselt on aktsiate keskmine tootlus umbes 7% aastas.

Tootlust on küll oluline jälgida, kuid suuremaid pensioniotsuseid aasta tulemuste põhjal ei soovita teha. Lühiajalised kõikumised võivad tabada nii aktiivseid kui passiivseid fonde. Ideaalis võiks võrrelda näiteks pikaajalisi tulemusi, näiteks 10 aasta numbreid, kuid ükski indeksfond pole Eestis veel nii kaua tegutsenud. Selle aasta hilissügisel täitub esimestel II samba indeksfondidel alles 9 aastat, kuid selle lühikese ajaga on nad tõesti muutunud populaarseks.

Pensionifonde võrreldes peab arvestama ka pensionikoguja vanusega. Näiteks võib üheprotsendiline tootlus tunduda madal, kuid madala riskiga fondi puhul – eriti siis, kui inimene on peagi pensionile jäämas või juba pensionil – ei olegi eesmärk vara väärtust oluliselt kasvatada, vaid pigem seda säilitada. Eriti oluline on seda jälgida neil, kelle jaoks on täiendavalt pensionisammastesse kogutu oluline ja peamine sääst või investeering, kuna siis võib kõrgema riskiga fondis paremat tootlust püüdma asudes saada hoopis reaalse kaotuse, kuna pole enam aega oodata turgude taastumist.

Eesti pensionisüsteemi pluss

Pensionikogujal on võimalik teha oma vanusest lähtuvalt teadlik ja paindlik valik. Näiteks on II sambas ka Eestis kasutusel teistes riikides rohkem levinud elutsüklifondid, kus aktsiate osakaal ja riskitase ajas muutub. Mida lähemale inimene pensionile jõuab, seda väiksemaks aktsiate osakaal muutub. Nii kaob risk, et vahetult enne pensioniiga kogunenud vara väärtus tugevalt langeb.

Kellel aga vanus lubab ning riskiisu koos valmisolekuga tulevikus ise liikuda sobivama riskitasemega fondi, saavad valida indeksfondi, mis on alati parima tootluse saavutamise eesmärgil investeerinud aktsiatesse.

*Fondide tootlused 23.10.2025 seisuga, allikas www.pensionikeskus.ee.