Pension ei kujune juhuslikult: ekspert selgitab, mida pensionivara suurendamiseks ise ära teha saab
Pension sõltub töötasu ja -staaži kõrval paljuski ka inimese enda otsustest. Mõni saab tulevikus üle 1000 euro, teisel võib pension jääda aga poole väiksemaks. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, kuidas pensionivara kujuneb ning milliseid samme saab iga töötav inimene ise teha, et kindlustada muretum pensionipõlv.
Eesti pensionisüsteem tugineb kolmele sambale. I sammas on riiklik pension, mida makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. II sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel ehk inimene kogub töötades enda pensioni ise, makstes brutopalgast 2% pensionifondi. Sellest aastast on võimalik pensioni sissemakse määra muuta ka 4% või 6% peale. III sammas ehk täiendav kogumispension on vabatahtlik ning võimaldab määrata sissemaksete suuruse ja sageduse ise.
Inimesel, kes teenib Eesti keskmist brutopalka ehk umbes 2000 eurot kuus ja kogub üksnes II sambasse 2% sissemaksega, võib pension jääda tulevikus 700–800 euro vahemikku. Selline pension tähendab vanemas eas aga märgatavat elatustaseme langust ja sunnib oma harjumusi oluliselt muutma.
Kuidas rohkem pensionit saada?
Tulevase pensioni suurendamiseks on kaks peamist võimalust, mis sõltuvad inimese enda otsustest. Kõige lihtsam viis on suurendada II pensionisamba sissemakseid 6%-ni brutopalgast. Kui inimene teenib kuus 2000-eurost brutopalka ja varem laekus II sambasse 2% makse korral koos 4%-ga sotsiaalmaksust 120 eurot kuus, siis sissemakse suurendamise korral 6%-ni laekub kuus aga juba 200 eurot. Märkimisväärne vahe, kas pole? Arvestades juurde aastatega lisanduva liitintressi mõju, mis lumepallina pensionivara kasvatamisele hoogu annab, võib selline väike samm aastakümnete pärast tähendada oluliselt suuremat summat pensionikontol.
Üheks murettekitavaks trendiks on noorte kasvav soov II sambast raha välja võtta. Pension võib tunduda noore jaoks kauge ja ebaoluline, kuid noores eas pensioniraha väljavõtmine tähendab käest lastud investeerimisvõimalust. Arvatakse, et aega on pensioniks valmistumiseks veel rohkem kui küll, aga juba mainitud liitintressi maagia tõttu on just noortel võimalus sellest maksimum võtta ning II sammas täistuuril enda kasuks tööle panna. Seda enam, et II samba brutopalgast arvestatav osa on tulumaksuvaba, mis tähendab, et tegelikult on panus II sambasse 22% suurem kui palgana kättesaadav osa.
Teine ja veelgi olulisem võimalus pensionivara kasvatada on III pensionisammas, mis annab inimesele kõige rohkem kontrolli ja paindlikkust täiendava pensionivara kogumiseks. III sambasse saab regulaarselt panustada nii palju kui võimalik või soovi on, olgu see 30, 50 või 300 eurot kuus – iga sissemakse aitab tuleviku kindlustamisele kaasa. Küll aga tasub arvestada taas sissemakse ning pensionini jäänud aastatega. Alla 30-aastaselt alustades võib nii saada pensionieaks taas korraliku kapitali, aga 50-ndates sama summaga on võimalik küll midagi koguda, aga pensionipõlve lisasissetulekuks jääb sellest ilmselgelt väheks.
III samba lisaeelis on see, et sinna aasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi kuni 22% tulumaksu. Sissemaksete piir, millelt tulumaksu tagasi saada võib, on kuni 15% inimese aastasest brutotulust või maksimaalselt 6000 eurot aastas. Näiteks kui inimene teenib kuus 2000 eurot bruto ja panustab igakuiselt III sambasse maksimaalselt 300 eurot, koguneb sinna aasta jooksul 3600 eurot, mis on juba võrdlemisi arvestatav summa.
Täiendava pensionivara kogumine on harjumus, mis tasub kõige rohkem ära siis, kui alustada varakult. Ka väikesed igakuised maksed võivad aastate jooksul kasvada märkimisväärseks pensionivaraks, mis aitab vanaduspõlves vältida järsku elatustaseme langust ja tagab väärika tuleviku.
Pensionierisused: kellele ja miks?
Eestis on ka ametikohti, millele kehtib eripension, mis võib ulatuda mitme tuhande euroni. Eripensionid on ette nähtud teatud töökohtadele, kus vastutus, koormus või terviseriskid on tavapärasest suuremad. Näiteks saavad kindlatel tingimustel eripensionit kohtunikud ja kuni 2002. aastani ametis olnud riigikogu liikmed – möödunud aastal ulatus kohtunike keskmine pension üle 4700 euro, parlamendiliikmetel üle 3600 euro.
Sellised summad võivad tunduda väga suured, kuid puudutavad väikest osa elanikkonnast ja nende ametikohtade arv on vähenenud. Näiteks kaotati 2020. aastal eripensionid kaitseväelastele, prokuröridele ning politsei- ja piirivalveametnikele.
On ka teisi erisusi, mis pensionit mõjutavad. Näiteks saavad inimesed, kes kasvatavad vähemalt kolme last või puudega last või teevad tervistkahjustavat tööd, õiguse minna pensionile enne vanaduspensioniiga. Kui inimene jääb neil tingimustel varem vanaduspensionile, siis tema pensioni suurus ei vähene.
Piisava pensionistaaži olemasolu korral on kõigil võimalik pensionile minna kuni viis aastat varem, aga see tähendab, et mida varem seda võimalust kasutada, seda väiksemaks jääb riigi makstav pension. Mida kauem aga inimene saab pensionieas töötada ning lükkab edasi riikliku pensioni väljamakseid, seda suurema pensioniga saab ta tulevikus arvestada.
Seega teadlikkus, kuidas oma tulevast pensionit saab mõjutada, on igale Eesti inimesele väga oluline ning kõige lihtsam on riigi maksusoodustustega II ja III sammas maksimaalselt enda kasuks tööle panna.
