Pension ei kujune juhuslikult: ekspert selgitab, mida pensionivara suurendamiseks ise ära teha saab
Pension sõltub töötasu ja -staaži kõrval paljuski ka inimese enda otsustest. Mõni saab tulevikus üle tuhande euro, teisel võib pension jääda aga poole väiksemaks. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, kuidas pensionivara kujuneb ning milliseid samme saab iga töötav inimene ise teha, et kindlustada muretum pensionipõlv.
Eesti pensionisüsteem tugineb kolmele sambale. I sammas on riiklik pension, mida makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. II sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel ehk inimene kogub töötades enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Sellest aastast alates on võimalik pensioni sissemakse määra muuta ka 4% või 6% peale. III sammas ehk täiendav kogumispension on vabatahtlik ning võimaldab määrata sissemaksete suuruse ja sageduse ise.
Eesti keskmist brutopalka ehk umbes 2000 eurot kuus teeniva inimese, kes kogub üksnes II sambasse 2% sissemaksega, pension võib jääda tulevikus 700-800 euro vahemikku. Selline pension tähendab vanemas eas aga märgatavat elatustaseme langust ja sunnib oma harjumusi oluliselt muutma.
Kuidas rohkem pensionit saada?
Oma pensioni suurendamiseks on kaks peamist võimalust, mis sõltuvad inimese enda otsusest. Kõige lihtsam viis on suurendada II pensionisamba sissemakseid 6 protsendini oma brutopalgast. Kui inimene teenib kuus brutopalka 2000 eurot ja varasemalt laekus II sambasse 2-protsendilise makse puhul koos 4%ga sotsiaalmaksust 120 eurot kuus, siis sissemakse suurendamisel 6 protsendini laekub kuus aga juba 200 eurot. Märkimisväärne vahe, kas pole? Lisades siia juurde veel aastatega lisanduva liitintressi mõju, mis lumepallina pensionivara kasvatamisele hoogu annab, võib selline väike samm aastakümnete pärast tähendada oluliselt suuremat summat pensionikontol.
Seejuures on üheks murettekitavaks trendiks noorte kasvav soov II pensionisambast raha välja võtta. Pension võib tunduda noore jaoks kauge ja ebaoluline, kuid noores eas pensioniraha välja võtmine on käest lastud investeerimisvõimalus. Arvatakse et aega on veel rohkem kui küll pensioniks valmistuma hakates, aga just juba mainitud liitintressi maagia tõttu on just noortel võimalus sellest maksimum võtta ning II sammas täistuuril enda kasuks tööle panna. Seda enam, et II samba brutopalgast minev osa on tulumaksuvaba, mis tähendab, et tegelikult on panus II sambasse 22% suurem, kui palgana kätte saadav osa.
Teine ja veelgi olulisem võimalus pensionivara kasvatamiseks on III pensionisammas, mis annab inimesele kõige rohkem kontrolli ja paindlikkust täiendava pensionivara kogumiseks. Kolmandasse sambasse saab regulaarselt panustada nii palju kui võimalik või soovi on – olgu see 30 50 või 300 eurot kuus – iga sissemakse aitab tuleviku kindlustamisele kaasa. Küll aga tasub arvestada taas sissemakse ning pensionini jäänud aastatega. Alla 30 aastaselt alustades võib nii saada pensionieaks taas korraliku kapitali aga 50-ndates sama summaga on võimalik küll midagi koguda aga pensionipõlve lisasissetulekuks jääb sellest ilmselgelt vähe.
III samba lisaeelis on see, et sinna aasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi kuni 22% tulumaksu. Sissemaksete piir, millelt tulumaksu tagasi saada võib, on kuni 15% inimese aastasest brutotulust või maksimaalselt 6000 eurot aastas. Näiteks kui inimene teenib kuus 2000 eurot bruto ja panustab igakuiselt III sambasse maksimaalselt 300 eurot, koguneb sinna aasta jooksul 3600 eurot, mis on juba võrdlemisi arvestatav summa.
Täiendava pensionivara kogumine on harjumus, mis tasub end kõige rohkem ära siis, kui alustada varakult. Ka väikesed igakuised maksed võivad aastate jooksul kasvada märkimisväärseks pensionivaraks, mis aitab vanaduspõlves vältida järsku elatustaseme langust ja tagab väärika tuleviku.
Pensionierisused: kellele ja miks?
Eestis on ka ametikohti, millele kehtib eripension, mis võib ulatuda mitme tuhande euroni. Eripensionid on ette nähtud teatud töökohtadele, kus vastutus, koormus või terviseriskid on tavapärasest suuremad. Näiteks saavad kindlatel tingimustel eripensionit kohtunikud ja kuni 2002 aastani ametis olnud Riigikogu liikmed – möödunud aastal ulatus kohtunike keskmine pension üle 4700 euro, parlamendiliikmetel üle 3600 euro.
Sellised summad võivad tunduda väga suured, kuid need puudutavad väikest osa elanikkonnast ja nende ametikohtade arv on vähenenud. Näiteks kaotati alates 2020. aastast eripensionid kaitseväelastele, prokuröridele ning politsei- ja piirivalveametnikele.
On ka teisi erisusi, mis pensionit mõjutavad. Näiteks saavad inimesed, kes kasvatavad vähemalt kolme last või puudega last või kes teevad tervistkahjustavad tööd, õiguse minna pensionile enne vanaduspensioniiga. Kui inimene jääb neil tingimustel varem vanaduspensionile, siis tema pensioni suurus ei vähen.
Piisava pensionistaaži olemasolu korral on võimalik pensionile minna kõigil ka kuni 5 aastat varem, tähendab see aga seda, et mida varem seda võimalust kasutada, seda väiksemaks riigi poolt makstav pension jääb. Mida kauem aga inimene saab pensionieas töötada ning on lükkab edasi on riikliku pensioni väljamakseid, seda suurema pensioniga saab ta aga tulevikus arvestada.
Seega teadlikus, kuidas oma tulevast pensionit saab mõjutada on igale Eesti inimesele väga oluline ning kõige lihtsam on riigi poolt maksusoodustustega II ja III sammas maksimaalselt enda kasuks tööle panna.
