Pikaajaline või lühiajaline tootlus – tark investor vaatab investeeringute tootlust hinnates mõlemat
Pensionifondide tootlus on mõõdik, mis aitab hinnata fondi investeeringute kasumlikkust ja tulemuslikkust ajas. Lihtsustatult seda, kui palju investor teenib fondi pandud raha pealt mingi perioodi jooksul tagasi.
Lühiajaliseks tootluseks loetakse kuni ühe aasta kohta kehtivat tootlust protsentides ning see võib periooditi üsna suurel määral erineda. Mida lühiajalisemat tootlust vaadata, seda rohkem mõjutavad seda majanduse tõmbetuuled, näiteks uudised majandusindikaatorite, ettevõtete tulemuste, poliitika, sealhulgas geopoliitika kohta. Pikaajaline tootlus keskendub fondi jõudlusele pikema aja, näiteks 5, 10 või 15 aasta jooksul, mille sisse jäävad nii tõusud kui ka mõõnad, tasandades tootluse protsendi stabiilsemaks. Pensionifondidest rääkides ja neid reklaamides kasutatakse mõlema, nii lühi- kui ka pikaajalise tootluse näitajaid. Näiteks Swedbanki veebilehel on võimalik tutvuda meie pensionifondide nii 1-, 5- kui ka 10-aastase tootluse näitajatega.
Miks ja millal on oluline vaadata lühiajalist tootlust?
Pensionifondi lühiajaline tootlus võib olla suuremate kõikumistega, aga sõltuvalt olukorrast võib see näitaja olla märgilisema tähendusega kui pikaajaline tootlus. Oluline on mõista põhjuseid. Näiteks on võimalik, et fondis on tehtud olulisi muudatusi ja seetõttu ei ole fond või keskkond enam võrreldav mineviku pikema perioodiga. Mõned näited: regulatsioonid muutuvad – Eestis on fondidele 100% aktsiarisk lubatud alles viimased viis aastat. See tähendab, et kui analüüsida kõige suurema panusega aktsiatesse fonde, siis tuleb mõista, et aktsiate osakaal nendes on aja jooksul märgatavalt muutunud ja seetõttu ei ole perioodid päris üks ühele võrreldavad. Sama on fondides tehtud oluliste tootemuudatuste puhul – näiteks Swedbanki turule toodud elutsüklifondid või käesoleval aastal tehtud olulised muudatused SEB pensionifondides. Või siis lisandunud uued fondid turul, mis on alles lühikest aega turul olnud ja mille tulemust mõjutab tugevalt turule tulemise hetke keskkond.
Muudatustega kohanemine ei puuduta ainult väliseid mõjutegureid. Eesti pensionifondide turg on pidevas muutumises, seda nii seadusandlusest lähtuvalt kui ka fondihaldurite soovist pakkuda uusi võimalusi. Näiteks muutis Swedbank nõudlusele vastu tulles enamiku pensionifonde elutsüklifondideks – fondideks, kus võlakirjade ja aktsiate osakaal muutub automaatselt koos inimese vanusega ehk fond muutub ise aja jooksul konservatiivsemaks. Sellise strateegiamuutuse mõju väljendub aga just lühiajalise tootluse näitajas. Pensionifondide agressiivsust ja konservatiivsust on mõjutanud ka seaduse muutus. Näiteks 2002. aastal tohtisid fondid sisaldada maksimaalselt 50% ulatuses aktsiaid, 2010. aastast kasvas lubatud aktsiate osakaal 75% peale ning kogu vara on tohtinud aktsiatesse paigutada alles 2019. aastast. Praegu on saavad kõige agressiivsemad, eelkõige noortele mõeldud fondid paigutada raha ainult aktsiatesse – veel kuus aastat tagasi see võimalik ei olnud. Seegi tähendab, et pikaajaline tootlus ei näita fondi elujõulisust praeguste seaduste valguses.
Pensionifondide valik on kirju
Pensionifondide valik on kirju ning ajas on lisandunud ka uusi fonde ja olemasolevates tehtud muudatusi, mis on pensionikogujate vaatest ainult positiivne. Praegu on II pensionisamba fondides võimalik valida 26 fondi vahel ja III sambas 17 fondi vahel. Kui esimesed fondid loodi 2000. aastate alguses koos pensionisüsteemiga, siis viimasel kolmel aastal on III samba valikusse lisandunud viis fondi ning II samba valikusse kolm fondi. Uuematel fondidel ei olegi võimalik pikaajalist tootlust näidata, kuid kui näiteks lühiajalise tootluse reklaamimisele seada piirangud ja lubada rääkimist ainult pikemaajaliselt turul olnud fondidest, siis kuidas mõjutaks see fondihaldurite motivatsiooni aina uuemate ja võimalusterohkemate fondidega turule tulla?
Lisaks, ka pikaajalise tootluse näitaja võib olla tuleviku edukuse võtmes moonutatud. Näiteks kuigi pensionifondide vara investeeritakse hajutatult, võib 10 aastat tagasi loodud pensionifondi portfellis olla selliste ettevõtete võlakirju ja aktsiaid, mille ärivaldkonnas oli fondi algusaastatel õitseng, kuid mille väärtus on hiljem olnud pigem langustrendis. Vaadates aga selle konkreetse pensionifondi 10 aasta tootlust, võib see endiselt tänu esimeste aastate õitsengule püsida üsna kõrgel. Pensionifondi valides soovime aga, et see oleks edukas ka täna ja homme. Vaadates sama pensionifondi lühiajalist tootlust, näeme ära, et praeguses majanduse kontekstis ei pruugi see lähitulevikus meile nii kasulik olla ja parem valik oleks hoopis lühemat aega turul olnud, kuid heade lühiajaliste näitajatega pensionifond, mis investeerib suuremal määral just praegu ja lähitulevikus õitsevasse majandusharusse.
Muutustega tuleb kohaneda
Fondijuhid hindavad ajas ümber nii piirkondi, kuhu investeeritakse, kui ka majandusharusid. Pensioniks kogumine on kümnete aastate pikkune protsess, selle aja jooksul toimub maailmas suuri muudatusi ja murrangulisi arenguid. Oluline on mõista, millised on tulevikutrendid ja kuidas tulevikus raha teenitakse.
Keskmine kogumisperiood on ligikaudu 40 aastat pikk. Kogumist alustatakse väikestest summadest, mis aja jooksul kasvavad nii läbi palgatõusu kui ka kogutud vara tootlusega. Siin on üks oluline nüanss vaadates pikaajalist tootlust – mida kaugemale ajas tagasi vaatame, seda väiksem oli kogutud summa, mida tootlus mõjutas, mida lähemale pensionipõlvele, seda suurem on kogutud summa ja seda olulisemaks muutub ka lühiajalise tootluse jälgimine.
Teatud piirangud on finantstoodete reklaamimisel vajalikud, kuid teisalt, nagu näeme pensionifondide turul, siis on piirangutevabadus vaba konkuretsi soodustamiseks oluline tegur. Seda enam, et me ei räägi info varjamisest, vaid just võimalusest infot avalikult jagada. Mitmekülgne, kõiki näitajaid hõlmav info on pensionide puhul alati kättesaadav Pensionikeskuse lehel ning Swedbanki puhul ka veebilehel.
