Positiivne esimene poolaasta ilmestab indeksifondide erinevusi

2023. aasta on eelmise aastaga võrreldes aktsiaturgudel olnud nagu öö ja päev. Eelmise aasta korralikule langusele on järgnenud korralik aktsiaralli – esimese poolaastaga oli nn arenenud tööstusriikide aktsiaturgude liikumist peegeldav MSCI indeks (MSCI World) tõusnud ligi 12.9% võrra. Eesti II samba aktsiaindeksifondide tootluste vahel on samas olulised erinevused. Parima indeksifondi tootluseks on ligi 14%, tootluse poolest nõrgima fondi poolaastatootluseks oli ca 9%.

Indeksifondil ja indeksifondil on vahe

Indeksifondi juhtimisel on olulised kaks asja: indeksi valik ja kulud. Kulude all tuleb vaadata kogukulumäära, mis sisaldab kõiki kulusid, mis investoril indeksifondi investeerimisega kaasnevad. Indeksi valikust rääkides, siis traditsiooniliselt järgivad globaalsed indeksifondid kas MSCI World või MSCI All Country World indeksit (või mõnda muud neile sarnast indeksit). Esimene neist järgib arenenud riikide (USA, Euroala, Jaapan jne) aktsiaturgude liikumist, teine kogu maailma aktsiaturgude käekäiku, st sisaldab ka arenevate turgude nagu Hiina, Brasiilia, Lõuna-Korea jne aktsiaturge. Arenevate turgude osakaal on selles indeksis täna ca 12%.

Eesti II samba aktsiaindeksifonde üks peamisi omavahelisi erisusi ongi arenevate turgude osakaal. Loomulikult on ka kulud erinevad, ent kuludest tulenevad erinevused tootluses moodustavad igal aastal protsendi murdosa, indeksite erinevused võivad viia märksa suuremate vahedeni. Näiteks esimesel poolaastal oli arenenud ja arenevate turgude tootluse erinevus peaaegu 10% arenenud turgude kasuks. Seega lihtsustatult tähendab 10% suurem arenenud turgude osakaal fondis 1% väiksemat tootlust ainult arenenud turgudele investeeriva fondiga võrreldes.

Swedbanki indeksifondid on pikka aega olnud parimate seas, sest Swedbanki II ja III samba indeksifondid arenevatele turgudele investeerinud ei ole. Oleme olnud arvamusel, et ka USA ja Euroopa ettevõtted võidavad arenevate turgude kasvust. Näiteks Apple’i ja Tesla müügist moodustab Hiina ligikaudu viiendiku. Samas on arenenud riikide ettevõtetel üldiselt paremad ja aktsionärisõbralikumad juhtimistavad, riik sekkub ettevõtete juhtimisse oluliselt vähem jne. Samuti on arenenud turgudele lihtsam ja kuluefektiivsem teha otseinvesteeringuid. Viimastel aastatel on see otsus ka osakuomanikele kasu toonud.

Eestis on II samba aktsiaindeksifonde, mille arenevate turgude osakaal jääb MSCI All Country World’ga võrreldavale tasemele ehk ca 12% lähedale. Samas on II samba indeksifondide seas ka fonde, mille portfellis on arenevatel turgudel veel kordades suurem kaal. See on peamine faktor, mis selgitab vahet Swedbanki Pensionifondi Indeks ligi 14% tootluse, Swedbanki Pensionifondi Indeks 1990-1999 sündinutele 12.6% poolaastatootluse ja teiste turuosaliste vahel.

Kas investeerida indeksifondis arenevatele turgudele või ei?

Võttes aluseks klassikalise indeksiinvestori lähenemise, siis võib öelda, et aluseks peaks võtma indeksi, mis katab kõiki aktsiaturge. On ju keeruline prognoosida, millisel turul edaspidi paremini läheb ning arenevad turud pakuvad teoreetiliselt head võimalust portfelli riski hajutada. Ilmselt ei olegi suurt vahet, kas investeerida ainult aktsiate turuväärtuse põhjal arvutatud arenenud turgudele või laiemasse indeksisse, mis katab ka arenevaid turge – erinevus ei ole drastiline. Maitse asi. Viimases on ju vaid 12% rohkem arenevate turgude aktsiaid ehk tootluse erinevus arenenud turgudega pole liiga suur risk.

Kui indeksifondis on arenevaid turgude oluliselt rohkem, siis tasub ehk järgi mõelda. Klassikaliselt on arenevate turgude heaks tootluseks olnud vaja tugevaid toorainehindu, nõrka dollarit, selgelt paremat majandus- ja kasumikasvu kui arenenud riikides ja odavat aktsiaturgu. Pehmetest faktoritest võib välja tuua majanduskeskkonna liberaliseerimise, poliitiliste riskide vähenemise. Täna on nendest faktoritest selgelt paigas vaid odav aktsiaturgude hinnatase ning ilmselt pigem tõusutrendis püsivad toorainehinnad. Tasub ka arvestada, et arenevatesse turgudesse investeerides, tehakse panus eeskätt Hiinale. Hiina on nii oluline toorainete tarbija, et mõjutab olulisel määral ka teisi arenevaid riike. Näiteks tarbib Hiina üle poole kogu maailma vasetoodangust, pea poole kogu terasetoodangust jne.

Mõiste indeksifond on ühesõnaga väga lai ja seda isegi Eesti väikesel pensioniturul. Enne pensioniraha investeerimist tasub selgeks teha, kuhu täpselt indeksifond raha paigutab. Eri regioonide suhtelist ja ka absoluutset tootlust prognoosida on muidugi võimatu, küll aga saab hinnata investeeringute riskitaset ja tulevast võimalikku volatiilsust.