USA aktsiaturg näitab ohumärke, ostuvõimalused peituvad Baltikumis ja Põhjamaades

USA aktsiaturg saavutab aina uusi hinnatippe ja Euroopa jääb kaugele maha. See aga tähendab, et teatud riikides ja sektorites on aktsiad praegu väga soodsad.

Kaks viimast aastat on USA aktsiaturud näidanud väga head hoogu. Ameerika suurfirmasid koondav S&P 500 indeks on tunamulluse põhja kaugele seljataha jätnud ja on pakkunud juba kaks aastat järjest ligi 30% tootlust. Eriti tempokalt on tõusnud tehnoloogiaaktsiad: praeguseks on S&P 500 esikümnes tervelt kaheksa tehnoloogiafirmat. 

Kui välja arvata Lõuna-Euroopa pangandussektor, pole Euroopal USA-ga sarnaseid numbreid ette näidata. Itaalia ja Hispaania suurfirmade börsiindeksid on aasta algusest tõusnud ligi 18%, Saksamaal 13,8% ja Suurbritannias 11%, ent Põhjamaade aktsiaturgude kasv on  jäänud tänavu ühekohaliseks, Soome puhul isegi nullilähedaseks.  

Eestis on seis iseäranis kehv – aasta algusest on Tallinna börs kukkunud 2,8%. Samas võiks siinkohal küsida, kas investorid on ehk liiga pessimistlikud. Kui vaatame ettevõtete jooksvat P/E suhtarvu ehk aktsiahindade ja kasumi suhet, siis Eestis on see 7,3; samal ajal näiteks Soomes 15,7; Rootsis 13,9 ja USA-s lausa 26,8. See tähendab, et meie börsiaktsiad pole ammu olnud nii fundamentaalselt soodsad ja ettevõtete äritulemused on paremad kui aktsiahindu vaadates arvata võiks. Ka Eesti börsiettevõtete omakapitali tootlus on heal tasemel.  

Kas ajalugu kordub?

Aktsiaturgudel paistab hästi välja, et Ameerika innoveerib ja Euroopa reguleerib, aga see ei tähenda, et USA majanduses ohumärke pole. Kõige suuremaks mureks võib pidada USA ligi 36 triljoni dollari suurust ja aina kasvavat riigivõlga. Palju ettearvamatust lisab ka Donald Trump, kes lubas küll presidendina tulumaksu langetada, ent samal ajal kehtestada tollimaksud.

Intressid liiguvad praegu allapoole ja ettevõtetel ning tarbijatel on kergem laene maksta. Paraku näitab ajalugu, et tihti on intressimäärade langetamine toonud kaasa aktsiahindade languse. Näiteks 2007.–2009. aastate majanduskriisi ajal aitasid esimesed intressilangetused börsil tõusta, kuid mida aeg edasi, seda rohkem aktsiad kukkuma hakkasid, sest keskpangad olid intresside langetamisega hiljaks jäänud ning majanduslangust oli keeruline takistada. USA börsil võttis toona taastumine aega kolm, Euroopal aga tervelt kaheksa aastat.

Börsilt leiab samuti viiteid, mis ennustavad raskemaid aegu. Kui vaatame USA börsiettevõtete siseringi tehinguid, on praegu tugevas ülekaalus müüjad. Kulla hind on palju tõusnud – ajalugu näitab, et see pole tavaliselt aktsiaturule hästi mõjunud. Ka Warren Buffetti indikaator ehk SKP ja ettevõtete turuväärtuse suhe viitab, et USA aktsiaturg on praegu tugevalt ülehinnatud.

Võimalused panganduses ja kinnisvaras

Koos riskidega avanevad investoritele aga ka võimalused. Aasta tagasi vaatasime privaatpanganduse foorumil telekomide, kinnisvara- ja roheenergiaaktsiaid ning kui riskantsetel roheenergia ettevõtete aktsiatel pole kuigi hästi läinud, siis telekomi- ja kinnisvarasektor on näidanud kena tõusu. Eesti kinnisvarasektor paistab endiselt atraktiivne, sest seal on toimunud ja toimub veel mitu suurtehingut. Annan vihje: kui ostetakse kinnisvara, võiks ka aktsiaid osta.

Praegu ütlen, et suhtarvude ja omakapitali tootlikkuse järgi on Põhjamaade ja Eesti pankade aktsiad väga atraktiivse hinnaga, sest enamike P/E suhtarv jääb alla 10 ja ka omakapitali tootlikkus on neil väga heal tasemel. Julgen öelda, et kes praegu neid ostab, on viie aasta pärast õnnelikud aktsionärid.

Palju räägitakse ka Hiina aktsiaturust, mis on aasta algusest tõusnud, aga see pole toimunud ettevõtete kasumlikkuse, vaid riigi dotatsioonide arvelt. Tegemist on müstilise turuga, sest raamatupidamispettuste tõttu ei julge keegi öelda, et sealsed numbrid tegelikult tõele vastavad. Viis aastat tagasi tegin endale jälgimisnimekirja 30 Hiina ettevõttest, millest on praeguseks alles vaid kümme. Nagu Venemaaga, on ka Hiina turu puhul risk, et raha võib sinna kinni jääda.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi aktsiaturgudel leidub riske, ei tähenda see, et tootlikkust pole võimalik saavutada. Lisaks aktsiatele on intressimäärade langus loonud huvi pikemaajaliste võlakirjade vastu ning need võivad aja jooksul väärtust juurde koguda. Samuti on lootus, et aasta pärast on euribor veel protsendi võrra langenud. Kas see kõik toob majanduses pehme maandumise või mitte, näitab aeg.

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või- nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.