Eksperiment: kuu jooksul on võimalik säästa ligikaudu 200 eurot

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutisest uuringust selgus, et valdaval osal peredest on olemas säästud, kuid need on väikesed ega võimalda säilitada olemasolevat elustandardit pikema aja vältel kui sissetulekuid ei ole. 25% peredest pole üldse sääste või need on väiksemad kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks, 1-2 kuud saaks sissetulekute kaotuse korral hakkama 32% peredest, 3-6 kuud 23% peredest. Veel selgus, et 92% peredest planeerib oma rahaasju, kuid üle poolte teeb seda mälu abil, ilma konkreetseid numbreid kirja panemata ja analüüsimata.

Teabekeskus viis läbi eksperimendi

Teabekeskus viis läbi ühe kuu jooksul kolme erineva perega rahaasjade teadlikuma planeerimise eksperimendi. Eesmärk oli leida kulukohti, mida saaks vähendada ja tekitada säästupuhvrit, mis vähendaks perede finantsilist haavatavust. Eksperimendi tulemusena avastas iga pere märkamata ja ette planeerimata kulusid, mille arvelt on võimalik igakuiselt 100–200 eurot kokku hoida. Koos teabekeskuse nõustajaga analüüsisid oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid kahte last üksinda kasvatav ema, kahe lapsega noorpere ning isemajandav tudeng.

Üksi kahte last kasvatav ema

Pere sissetulek alla ühe Eesti keskmise palga. Suur rahulolematus oma sissetulekutega ja igakuine rahahäda.

Üksi lapsi kasvatava ema igakuistes kuludes esines olulisel määral lastega seotud tasulist meelelahutust, näiteks veekeskuste ja mängutubade külastamist, aga ka tihedat maiustuste ostmist ning muude emotsionaalsete ostude tegemist. Analüüsides pere kulusid, selgus, et ainuüksi maiustuste peale oli kulunud 90 eurot. Kuna toidupoes käidi igapäevaselt, siis toidukorvi maksumus ulatus kuus 450 euroni. Kokkuhoiu võimalusena nähti peres tasuta meelelahutust lastele (matkadel ja mänguväljakutel käimist) ning toitude valmistamist mitmeks päevaks ja poeostude ette planeerimist.

Kahe lapsega noorpere

Pere sissetulek kahekordne Eesti keskmine palk. Säästupuhver alla soovitusliku määra, väike rahulolematus sissetulekutega.

Kahe lapsega noorpere puhul selgus, et igakuiselt saab kokku hoida, kui asendada tasuline meelelahutus (kinos käimine, väljas söömine, lapsehoidja teenus) tasuta tegevustega (kodused kinoseansid, lauamängud, ajaveetmine värskes õhus). Kulude kirjapanekul selgus, et üks kinoskäik kogu perega maksis 50 eurot ja muule meelelahutusele oli kulunud 120 eurot. Täiendava kokkuhoiu võimalusena avastati ka televisiooni- ja telefonipakettide vahetamine soodsamate vastu.

Isemajandav tudeng

Sissetulek Eesti keskmine palk. Rahulolu oma sissetulekutega.

Tudengi puhul selgus, et arvestatavaid summasid kulus mugavuse ja riiete ostmise peale. Ainuüksi taksoga sõitmise peale oli kulunud 35 eurot. Seega tudengil oli võimalik kahandada transpordikulusid, käies rohkem jala ja planeerides enda aega paremini. Lisaks aitaks kulude vähendamisele kaasa see, kui ta ostaks rohkem kasutatud riideid ja teeks vajaminevatest riietest nimekirja.

Nõuanded rahaasjade paremaks korraldamiseks

• Koosta eelarve tegelikest kulutustest ülevaate saamiseks.
• Analüüsi enda harjumusi ja finantskäitumist. Tee selgeks, millised on sinu nõrkused, mis rahakotti liigselt koormavad.
• Sea pikaajalised eesmärgid. Mõtle läbi, millises seisus sooviksid olla viie või kümne aasta pärast. Pea meeles, et ükski unistus pole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.
• Kontrolli oma rahaasju regulaarselt.
• Säästa pisiasjadelt!
• Käi toidupoes kindla ostunimekirjaga.
  
• Selgita lastele rahaasjade planeerimist. Räägi, kuidas koguda raha suuremate ostude jaoks ja kuidas eristada soove vajadustest. Selgita lastele, missugune on pere-eelarve seis. See aitab neil paremini mõista ka taskuraha suurust ja selle saamise põhimõtteid.
• Püüa kulutada vähem kui teenid. Vaata üle oma teadmised, oskused ja hobid ning arenda neid. Ehk annab mõni neist lisasissetuleku või saab mõni neist tulevikus sinu oma äri aluseks.
• Vaata üle oma lepingud. Trennipaketi või sideteenuste vahetus võib kaasa tuua väiksema kuutasu ja paremad tingimused.
• Ära torma allahindluste ja kampaaniate puhul kohe poodi. Mõtle juba ette oma tegelikele vajadustele ja kehtesta rahaline piir, mida ostudeks kasutada võid.

Uuring valmis koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Märtsis 2017 viidi läbi veebiküsitlus, millele vastas kokku 1021 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.